Otsingu tulemused

Eesti e-residentsuse programm, mis on maailmas esimene ja seni ainulaadne, sai alguse 1. detsembril aastal 2014. E-residentsuse programmi eesmärk on teha Eesti majandusruumi suuremaks ja pakkuda välisriikide kodanikele võimalust kasutada e-teenuseid. Muuhulgas saavad nad asukohast sõltumata ja 100% digitaalselt luua Eestis ettevõtte ja seda juhtida. Uurisime lähemalt, milline on e-residentide ja nendega seotud ettevõtete profiil ning millist kasu nad Eestile toovad.

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Kui statistikaamet teeb kokkuvõtteid tööturumuudatuste kohta, on kõrge palga poolest esiotsas ikka info ja side ning finants- ja kindlustustegevus. Neile järgnevatest tegevusaladest on üks 2022. aasta võitjatest kindlasti mäetööstus. Milliste ametite esindajad ja kui palju mäetööstuses teenivad?

Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.

Järgmisel nädalal (6.-10.09.2021) viibivad statistikaameti Tallinna kontoris väliseksperdid, kes hindavad Eesti riikliku statistika tegemise vastavust Euroopa statistikaameti Eurostat kvaliteedinõuetele ja Euroopa statistika tegevusjuhisele.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim