Otsingu tulemused

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Kui statistikaamet teeb kokkuvõtteid tööturumuudatuste kohta, on kõrge palga poolest esiotsas ikka info ja side ning finants- ja kindlustustegevus. Neile järgnevatest tegevusaladest on üks 2022. aasta võitjatest kindlasti mäetööstus. Milliste ametite esindajad ja kui palju mäetööstuses teenivad?

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

Viimastel päevadel levinud petukirja sisuks on pealtnäha harilik kutse osalema uuringus, kirjale on alla kirjutanud aga statistikaameti jaoks võõras nimi ning ka temanimeline e-mailiaadress ei tööta. Kindlasti tasub kõikide kirjade puhul, kus kutsutakse üles vajutama mõnele lingile, kontrollida eeskätt kirjasaatja aadressi ning võimalusel ka nime. Statistikaameti uuringukutsete saatjaks on alati Statitstikaamet ning saatja meiliaadressiks klienditugi [at] stat.ee. Uuringukutseid ei saadeta konkreetse töötaja nimel ega meiliaadressilt. Statistikaameti kirjadel on alati välja toodud klienditoe täpsed

Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul on andmepõhise aruandluse eesmärk vähendada ettevõtete koormust aruandluskohustuse täitmisel. Nii on statistikaamet loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. „See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Piisava võimekusega tarkvara kaudu liiguvad aruandluseks vajalikud andmed statistikaametile masinloetaval kujul otse ettevõtte majandustarkvarast,“ selgitas Korka. Koormus liigub

Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.

Järgmisel nädalal (6.-10.09.2021) viibivad statistikaameti Tallinna kontoris väliseksperdid, kes hindavad Eesti riikliku statistika tegemise vastavust Euroopa statistikaameti Eurostat kvaliteedinõuetele ja Euroopa statistika tegevusjuhisele.