Otsingu tulemused

Korra nädalas saab sõpradega kokku üle poole Eesti elanikest, sugulastega kohtub sama tihti vaid veidi üle kolmandiku. 2010. aasta lõpus avaldas Eurostat kogumiku „Social participation and social isolation“ , milles analüüsiti Euroopa Ühenduse 2006. aasta sotsiaaluuringu põhjal sotsiaalset sidusust. Muuhulgas küsiti uuringus kui tihti kohtutakse sugulaste ja sõpradega määratledes vähemalt kord nädalas tiheda suhtlemisena. Ootamatult selgus, et vaid 35% Eesti elanikest suhtleb sugulastega tihedalt, mis oli Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide hulgas madalaimaks näitajaks. Seda eriti võrreldes

Augusti alguseks selgus lõplik nimekiri majapidamistest, keda Statistikaamet ootab sügisel toimuval põllumajandusloendusel andmeid esitama. „Sügisel toimuv põllumajandusloendus ei puuduta sel korral kõiki elanikke, vaid majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks,” rääkis Statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. „Majapidamised, keda ootame loendusel andmeid esitama, saavad augusti keskpaigaks Statistikaametilt sellekohase teate koos juhistega, kuidas ja kus andmeid saab esitada,“ lisas

Eile avaldatud rahva- ja eluruumide loendustulemustest eluruumide osas selgus, et Eestis on asustatud ehk püsielanikega eluruume kokku 557 146. Koduta inimesi, kellel puudub isiklik või üüritud eluase või mõni muu alaline majutusvõimalus, on loenduse andmetel kokku enam kui tuhat.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal. Piima kokkuostuhinna muutust kirjeldab statistikaameti analüütik Anton Kardakov.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest

Eesti piirkondliku arengu üldine pilt ei sõltu oluliselt mõõtmise meetodist, teatab Statistikaamet. Omavalitsusüksuste arengutase jagab Eesti territooriumi mõtteliselt kolmeks.

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on

Esialgsel hinnangul oli 2010. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 000, teatab Statistikaamet. Vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 4,2%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 5,7% ja teenused 1,3% kallimad.