Otsingu tulemused

Eesti inimesed käivad üha rohkem kinos. Seda tõestab nii üha suurem kinokülastajate arv kui ka kinolevi rikkalik filmivalik. Eestis on ligi 50 kino, kus on enam kui 80 ekraani. Eestis tegutseb arvukalt filmi- ja videoettevõtteid. Toodetakse täispikki mängufilme ja ka lühi-, dokumentaal-, reklaam- ning animafilme. Järjest rohkem on andekaid filmitegijaid, kelle looming jõuab rahvusvahelisele areenile. Eesti filmielu korraldab ja filmistatistikat koondab Eesti Filmi Instituut. Filmistatistika hõlmab filmikunsti ja reklaamfilmide tootmist ja muid meediateenuseid. Filmistatistikast saab teada, kui

Spordiharrastajaid on Eestis üha rohkem ning nende osatähtsus elanikkonnas on viimastel aastatel kasvanud. Sport ei tähenda ainult tipptasemel võistlemist, vaid ka igapäevast liikumist, mis aitab hoida tervist, parandada meeleolu ja tugevdada kogukonnatunnet. Üha rohkem inimesi leiab endale sobiva viisi aktiivseks olemiseks – olgu selleks metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 liigub ja tegeleb spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid, parandab elukvaliteeti ja

Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Toidukulutuste arvutamise alus on arvestuslik minimaalne toidukorv (2400 kcal ööpäevas). Sinna kuuluvad toiduained, mis katavad