Otsingu tulemused

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Euroopa Liidu kultuuristatistikat uurides selgub, et Eesti täiskasvanud elanikud käivad vähem kinos, ent loevad rohkem kui Euroopa elanik keskmiselt. Kultuuristatistika jääb enamasti majandus- ja muu sotsiaalstatistika varju, seda püüab kompenseerida tänavu Eurostatis üllitatud mahukas kultuuristatistika taskuväljaanne. Mitmed elanikke puudutavad näitajad kannavad selles küll aastaarvu 2006–2007 (noil aastail oli mõnele isiku-uuringule lisatud kultuurimoodul), kuid ega kultuuri tarbimine või kultuuris osalemine muutu üleöö. Kultuuritarbimise puhul selgub, et kõige rohkem käivad kinos

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-478-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 192 lk Ilmus: 30.11.2010 2010. aastal hakkab ilmuma uus piirkondliku statistika analüütiline väljaanne, mis on kahe seni ilmunud väljaande — „Linnad ja vallad arvudes” ning „Maakonnad arvudes” — järglane. Kogumikus analüüsitakse Eesti piirkondlikku arengut — peamiselt maakondade ja kohalike omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsid käsitlevad rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutusi ning nende piirkondlikke erisusi. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärkide

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-530-4 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 280 lk Ilmus: 29.11.2013 Eesti piirkondlikku arengut käsitlev analüütiline kogumik annab ülevaate rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutustest peamiselt maakondade ja kohalike omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist ja antakse üksikasjalik ülevaade mõnest Eesti piirkonnast. Analüüse ilmestavad rohked joonised ja teemakaardid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste näitajate määratlused koos metoodiliste selgitustega

Täpsustatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Viimati kasvas SKP 2007. aasta IV kvartalis.

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse. Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga. EL-27 valitsemissektori koonddefitsiit suurenes