Otsingu tulemused

Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?

Statistikaameti keskkonnatiimi juhtivekspert Kaia Oras tõi esile, et kuigi jäätmestatistika näitab mõningaid häid trende, on laiem pilt meie olmejäätmete tekitamise ja -käitlemise kohta siiski murettekitav ning näitab, et ringmajandus veel ei toimi. Olmejäätmeid on Eestis ELi keskmisest vähem, aga jäätmete koguhulk pigem kasvab Eestis tekib ühe elaniku kohta aastas 373 kg olmejäätmeid, mida on märksa vähem kui Euroopa Liidu (ELi) keskmine ehk 511 kilogrammi elaniku kohta. “ Eurostati andmed näitavad, et võrreldes paljude teiste riikidega oleme juba aastaid oma tarbimises ja olmejäätmete

Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. „Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem,“ tõdes Pärson

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui