Otsingu tulemused

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad? Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on

Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta