Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta juulis 892 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 2%.

Eelmise aasta lõpus avaldasime oma andmebaasis andmed 2022. aasta valitsemissektori kulutuste kohta valitsemisfunktsioonide lõikes. Mida see aga tähendab ning mida need andmed meile näitavad?

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Eesti kaubaveoautod* vedasid 2021. aasta esimesel poolaastal üle 12 miljoni tonni kaupa, mis on neljandiku võrra enam kui 2020. aasta samal perioodil. Selle aasta esimeses kvartalis vedasid Eesti ettevõtted maanteel 5,6 miljonit tonni, teises kvartalis aga juba üle 7 miljoni tonni kaupa. Võrreldes pandeemiaeelsete näitajatega ei ole veetud kauba kogus veel tagasi 2019. aasta tasemele jõudnud, kuid maanteekaubavedude mahud on taastunud. Maanteekaubavedusid analüüsis statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta juulis püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 16,9% ja energeetikas 16,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 7,8%.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta I kvartalis 584 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta jaanuaris võrreldes 2022. aasta detsembriga 1,0% ja tõusis võrreldes eelmise aasta jaanuariga 12,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juulis majutusettevõtetes 507 600 turisti, mida on 5% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturistide arv juulis suurenes, kuid siseturiste oli vähem.