Otsingu tulemused

Ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 8% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal oli võimalik hinnata naiste lõpetatud sündimuskordajat. Selgus, et eestlannade puhul oli nn laulva revolutsiooni efekt tõepoolest olemas – sel ajal viljakas eas olnud naiste põlvkonna sündimuskordaja oli aastakümnete kõrgeim. Samuti sai selgeks maanaiste märksa kõrgem viljakus võrreldes linnanaistega.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta jaanuaris 2015. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Detsembris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7% ning jaanuaris jätkus kasv samas tempos.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest

Esialgsetel andmetel 2008. aastal piima- ja lihatoodang suurenes ning munatoodang vähenes varasema aastaga võrreldes, teatab Statistikaamet. Viimasel viiel aastal on loomakasvatustoodang püsinud suhteliselt stabiilne.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

Eesti vesiviljelusettevõtted müüsid 2015. aastal 795 tonni kaubakala ja -vähki kokku 3,3 miljoni euro väärtuses, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2014. aastaga on müüdud kala- ja vähitoodang vähenenud 8% ja toodangu rahaline väärtus 3%.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet.