Otsingu tulemused

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Tööpuudus oli kõige valusam probleem, mille 2009. aasta majanduslangus kaasa tõi. Ühiskonnale tervikuna on aga jätkuvalt kõige olulisem, millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes. Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81 000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis registreeritud töötute arvu kahanemine. Enamik, kes enam Töötukassa

Töötuse määr oli 2018. aasta II kvartalis 5,1%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 71,9%, teatab Statistikaamet. Töötuse määr oli viimase 10 aasta madalaim.

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonilt statistikaametile tulnud korraldusega luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid, ei toimu reaalaja andmetel. Üksikisikute liikumismustreid ei ole planeeritud analüüsida ega polegi võimalik nende anonüümsete andmete põhjal analüüsida.

Kõigil põllumajandusloenduse nimekirjas olevatel majapidamistel on veel kuni 20. septembrini võimalik küsimustikule veebis vastata. Pärast seda võtab nendega ühendust statistikaameti telefoniküsitleja. Loendus kestab 15. novembrini ja see on hea võimalus anda teada, mis valdkonnad põllumajanduses rohkem tähelepanu ning rahastust vajavad.

Ehitushinnaindeks tõusis 2018. aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 1,7%, teatab Statistikaamet. 2018. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,8% ja 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,7%.