Otsingu tulemused

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.

Kultuuri- ja spordisündmuste külastamine näitab elanike vaba aja sisustamise trende, kuid sellega käib vaieldamatult kaasas ka majanduslik külg. Statistikaameti 2013. aasta andmetel kulutab kultuuri- või spordisündmuse külastaja külastuse jooksul keskmiselt 14 eurot.

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatab Statistikaamet.

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

Täpsustatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,0%, teatab Statistikaamet.

Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud