Otsingu tulemused

Väliskaubandusstatistika hõlmab kaupade ja teenuste eksporti ning importi Eesti ja partnerriikide vahel. Kui kaupade puhul on väliskaubandusstatistika aluseks nende füüsiline liikumine üle riigipiiri, siis teenuste puhul keskendutakse residentide ja mitteresidentide vahelistele tehingutele nende asukohast olenemata.

Kriis inimeste rahakotis, ränne, laste sünnid, korterite põud Eesti kinnisvaraturul – need on teemad, mis kütsid möödunud suvel Eesti statistikaelus kõige rohkem kirgi.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Rahvaloenduse e-küsimustiku kaudu on tänaseks, 6. jaanuariks vastuseid laekunud ligi 150 000 inimese kohta. Ankeetide täitmisel on naised olnud meestest märksa aktiivsemad. Lühikesele küsimustikule on aega vastata 22. jaanuarini.

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta jaanuaris võrreldes 2018.a. detsembriga 0,6% ja võrreldes 2018. jaanuariga 0,3%, teatab Statistikaamet.

Kinnisvara soetades ei osteta enamasti üksnes elamis- või äripinda ega asukohta, vaid lisaks emotsioone, staatust, kuuluvust ühiskonda, ajaloolist pärandit, traditsioone ja veel palju muud. Sellest lähtuvalt on Eesti elamispindade turul praegu tekkinud valik ajaloolise ja ratsionaalsotsialistliku elustiili vahel.