Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta aprillis püsivhindades 15,1% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 22,0%, töötlevas tööstuses 14,7% ning mäetööstuses 9,1%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juunis majutusettevõtetes 337 000 turisti, mis on sama palju kui aasta varem samas kuus. Suurenes välisreisijate hulk, aga vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2022. aastal kokku 10,5 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades 2%.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku kolme miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2017. aastal, teatab Statistikaamet. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 21%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta märtsis majutusettevõtetes ligi 226 000 turisti, mis on 18% rohkem kui aasta varem samas kuus. Ööpäev majutusettevõttes kallines aastaga keskmiselt 15%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 2% ning võrreldes aasta varasemaga ehk 2023. aasta esimese kvartaliga 7,8%.

Statistikaameti andmetel peatus augustis majutusettevõtetes ligi 420 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 23%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juulis majutusettevõtetes üle 481 000 turisti, mis on 1% võrra rohkem kui aasta varem samas kuus ning 43% rohkem kui käesoleva aasta juunis. Mulluse juuliga võrreldes oli majutusettevõtetes rohkem välis- ja vähem siseturiste.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 924 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 3%.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.