Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Esmakordselt keskmine brutokuupalk langes

Kuupäev 25.05.2009
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta I kvartalis 12 147 krooni ja brutotunnipalk 76,53 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 1,5% ja brutotunnipalk tõusis 2,4%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes esmakordselt.

I kvartalis tõusis keskmine palk ja suurenesid ebaregulaarsed preemiad

Kuupäev 25.05.2011
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta I kvartalis 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,87 eurot (76,20 krooni), teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 4,5% ja brutotunnipalk 2,3%.

Keskmise brutokuupalga langus jätkus

Kuupäev 28.08.2009
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta II kvartalis 12 716 krooni ja brutotunnipalk 77,16 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 4,4% ja brutotunnipalk 1,4%.

Aja puudumine ei võimalda inimestel enesetäiendamisega tegeleda

Kuupäev 19.09.2023
Artikkel
Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Rahvaloenduse tulemused said kaante vahele

Kuupäev 28.06.2013
Artikkel
Statistikaamet esitleb täna, 28. juunil kogumikku „Pilte rahvaloendusest“, mis tutvustab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning heidab valgust mõnele viimasel loendusel ilmnenud uuemale aspektile.

Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?

Kuupäev 30.04.2021
Artikkel
Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.

130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke

Kuupäev 21.12.2011
Artikkel
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Tarbijahinnaindeks

Valdkond
Mis uuring see on? Statistikatöö eesmärk on anda teavet tarbekaupade ja teenuste hindade muutumisest Eestis, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduse arenguid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Uuringu tulemusi kasutavad oma töös Rahandusministeerium, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. Samuti erinevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Majanduskoostöö ja