Otsingu tulemused

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2010. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -3,4%, teatab Statistikaamet. Indeks langes kuuendat kvartalit järjest, ent langus on aeglustunud.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Statistikaameti andmetel langes ehitushinnaindeks 2009. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 10,0%. 2009. aastal langes indeks 8,5%. Ehitushinnaindeks langes 2009. aasta igas kvartalis eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes ja seetõttu oli languses ka aasta keskmine indeks. Aasta keskmise ehitushinnaindeksi langus võrreldes eelmise aasta keskmisega oli alates 1995. aastast esmakordne. Indeksi langust nii IV kvartalis kui ka aastas keskmiselt mõjutas peamiselt tööjõu odavnemine. Loe veel

Aastal 2011 läks Eesti üle eurole. Kas aastal 2018 läheme üle inglise keelele? Üks põhjus oodata 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi. Pealkirjas toodud küsimus, mis esmapilgul paistab lausa rumalana, on kindlasti selline, mille tekkimine nõuab lähemat selgitamist. Selgitus ise on üsna lihtne. Arengufondi visioonidokumendis „Visioonipäevad Meie Eesti: kokkuvõttev analüüs. Meie Eesti 2018: maailmas edukas, koduselt armas” on öeldud „/---/ kerkis idee pakkuda tasuta eesti keele ja kultuuri õppeprogramme välismaalastele, mis juba ka toimib. Põhjenduseks toodi, et meid mõistetakse läbi meie keele

Ehitushinnaindeks pöördus 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga pärast kolmeaastast tõusu langusele, teatab Statistikaamet. Indeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%.

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82%-ni, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Statistikaamet esitleb täna, 11. jaanuaril kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu.

Ehitushinnaindeks langes 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.