Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaamet otsib partnerit andmete turvalise ristkasutamise lahenduse loomiseks

Kuupäev 30.06.2025
Artikkel
„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Kolmeteistkümnel vanavanemal on üle 30 lapselapse

Kuupäev 08.09.2023
Artikkel
Pühapäeval, 10. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vanavanemaid elab Eestis 339 613 ning koos moodustavad nad 25% Eesti rahvastikust. Vaatame, mida põnevat leidub statistikaameti andmetes* vanaemade ja vanaisade kohta.

Keeduvorst – vorstide valitseja

Kuupäev 03.07.2019
Artikkel
Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

Külli Kraner: andmekirjaoskus on võimas tööriist efektiivselt ja teadmuspõhiselt tegutsemiseks

Kuupäev 26.03.2024
Artikkel
Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.

Teater

Valdkond
Eesti teatrielu on erakordselt aktiivne ning teater oluline osa meie kultuurielust ja vaba aja veetmisest. Statistika aitab mõista, kui suur on teatri roll Eesti ühiskonnas ja kui palju inimesi teatrikunstist osa saab. Eestis tegutsevad riigi-, munitsipaal-, era- ja harrastusteatrid. Suurematel neist on oma teatrimaja, püsiv töötajaskond ja etendustegevus aasta ringi. Väiksemad tegutsevad sageli projektipõhiselt või teiste kultuuriasutuste ruumides. Häid ja tunnustatud teatritegijaid leidub nii suurtes kui ka väikestes teatrites üle Eesti. Teatristatistika annab ülevaate sellest, kui palju on

Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks

Kuupäev 08.10.2011
Artikkel
Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Iga viies osaajaga töötaja soovib rohkem töötada

Kuupäev 19.04.2012
Artikkel
Iga viies osalise tööajaga töötaja tahab ja võimaluse avanemisel on valmis töötama suurema koormusega, teatab Statistikaamet. 2011. aastal oli selliseid alarakendatud osaajatöötajaid enam kui 12 000.

Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest

Kuupäev 09.05.2018
Artikkel
Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Mais algab leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring

Kuupäev 02.05.2018
Artikkel
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.