Otsingu tulemused

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari. Parima infograafika tunnustuse pälvis Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika.

ISSN 1736 - 8677 ISBN 978-9985-74-489-5 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 29.04.2011 Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate eri eluvaldkondadest ja nende arengust viimastel aastatel. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Eestit võrreldakse teiste Euroopa Liidu riikidega. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta esimeses kvartalis 7,1% võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga ning 21% võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,1% ning võrreldes 2023. aasta maiga 2,9%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 2,6% ja teenused 3,3% kallimad.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2%, teatab statistikaamet. Jooksevhindades SKP oli seitse miljardit eurot.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et mullusega võrreldes oli oktoobris väliskaubanduse kasv selle aasta suurim. „Reeksport ehk kaupade taasväljavedu kasvas oktoobris 5%, Eesti päritolu kaupade eksport aga koguni 17%. Samuti kasvas mullusega võrreldes Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis, moodustades sellest tänavu oktoobris 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Nende kaupade väljavedu ka kasvas enim,“ tõi Leppmets välja. Oktoobris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist)

Statistikaameti andmetel peatus 2020. aastal Eesti majutusettevõtetes ligi 2 miljonit turisti, kes veetsid seal kokku 3,7 miljonit ööd. Võrreldes 2019. aastaga oli külastajaid 48% vähem.