Rahvusvahelise kaubaveo maht raudteel mullu kasvas

Blogi
Postitatud 3. juuni 2022, 11.44

Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

Eestis toimuv raudteekaubavedu on sõltuv Venemaast ja sealsest raudteevõrgust ühise rööpmelaiuse (1520 mm) tõttu. Nii on vaguneid ümber laadimata võimalik Eestist kaupa saata näiteks Ukrainasse, Armeeniasse, Afganistani või Mongooliasse, kuid mitte Poola või kaugematesse Euroopa Liidu riikidesse. Eesti on seni positsioneerinud end kui transiitväravat Ida ja Lääne vahel: kaup laaditakse ümber Eesti sadamates, seejärel võtab kaubarong suuna ida, kaubalaev aga lääne poole.

Rahvusvaheline kaubavedu raudteedel, 2001–2021

Kuigi mullu kasvas rahvusvaheliste kaubavedude maht raudteel, on see viimasel kümnendil olnud langustrendis. 2021. aastal ulatus rahvusvaheliste kaubavedude maht raudteel 11 miljoni tonnini, mis on 8% enam kui 2020. aastal ja 1% väiksem kui 2019. aastal. Rahvusvahelise kaubaveo mahust 9,5 miljonit tonni ehk 87% andis mullu endiselt transiitkaupade vedu, kaupade import- ja eksportveod raudteel andsid vastavalt vaid 10% ja 3%.

Eesti peamised raudteevedude partnerriigid on Venemaa, Valgevene, Leedu, Läti, Kasahstan ja Ukraina. 2021. aastal veeti Eesti raudteedel Venemaalt või Venemaale (sh transiitkaubad) 8 miljonit tonni kaupa. Kaubavedu partnerriigi Valgevenega ulatus ligi 2 miljoni tonnini. Leedu ja Lätiga seotud rahvusvahelise kaubaveo maht ulatus vastavalt 575 000 ja 318 000 tonnini, Ukraina ja Kasahstaniga seotud kaubaveo maht 90 000 ja 83 000 tonnini.

Transiitkauba vedu raudteel, 2009–2021

Rahvusvahelise kaubaveo vähenemine raudteel on peamiselt mõjutatud transiitkauba veo vähenemisest. Pärast taasiseseisvumist on valdava enamiku Eesti rahvusvahelistest raudteevedude mahust moodustanud just Venemaaga seotud transiitkaubad. Transiitkauba vedu Venemaalt ja Venemaale oli sel sajandil suurim 2004. aastal (34 miljonit tonni). Majanduslangus 2008. aastal langetas transiitkauba veo mahu 15 miljoni tonnini. Kahe aastaga veod osaliselt taastusid, kuid alates 2014. aastast ei ole Venemaaga seotud raudteetransiit ületanud 10 miljonit tonni. Üldisele transiitkaubaveo vähenemise trendile vaatamata kasvas mullu transiitkauba vedu raudteel 9% võrreldes 2020. aastaga ja oli ka veidi suurem kui 2019. aastal. Ei maksa tähelepanuta jätta ka Valgevene transiidi olulist mahtu Eesti raudteedel. Mullu ulatusid Venemaalt saabunud või sinna lähetatud  transiitveosed 7,6 miljoni tonnini, sellal liikus Valgevenega seotud transiitveoseid Eesti raudteedel 1,8 miljonit tonni. Venemaa transiitkauba vedu vähenes aastaga 5%, kuid Valgevene transiitkauba vedu kasvas.

Import-eksport, kus kauba siht- või lähteriigiks on Eesti, moodustab vaid väikese osa rahvusvahelistest veosemahtudest raudteedel. Ka sellest on veerand kuni pool moodustanud kaubavahetus Venemaaga, kuid trend on langev. Import-eksport on nihkunud Venemaalt eemale, kahjuks lahkudes ühtlasi raudteedelt kaubaautodele.  2021. aastal saabus Eestisse ning siit viidi raudteevedudel välja 1,4 miljonit tonni kaupa, mis on 2% enam kui 2020. aastal, kuid 16% vähem kui 2019. aastal. Raudteevedude impordi ja ekspordi peamisteks partnerriikideks olid mullu Leedu (567 400 tonni), Venemaa (444 000 tonni) ja Läti (269 900 tonni).

Millist kaupa veetakse üle Eesti piiri?

Peamiseks raudteel veetavaks kaubagrupiks on  (transpordi standardse kaubagruppide klassifikaatori järgi) „Kemikaalid, keemiatooted, keemilised kiud, kummi- ja plasttooted“. Teisel kohal on  „Koks ja rafineeritud naftatooted“. Vähesemal määral on veetud raudteel rahvusvaheliste veostena ka järgmiste kaubagruppidesse kuuluvaid tooteid: „Toiduained, joogid ja tubakas“; „Mittemetallilised mineraaltooted“; „Metall; metalltooted, v.a masinad ja seadmed“ ning „Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted“. Muude toodete osatähtsus on viimastel aastatel jäänud alla 1%.

2021. aastal veeti raudteel rahvusvaheliste veostena 7,9 miljonit tonni keemiatooteid ja 2,4 miljonit tonni rafineeritud naftatooteid. Toiduaineid veeti üle 316 300 tonni, metalli ja metalltooteid 129 900 tonni ning kaevandus- ja karjääritooted 88 300 tonni.

Rahvusvahelistel raudteevedudel veetud kaubad, 2021

Valdava osa vedudest, sh transiitvedudest raudteel moodustavad seega ohtlikud veosed. Sellal kui piiriülestel vedudel on fossiilsete toorkütuste (nt. toornafta) maht olnud suhteliselt madal ja praeguseks osakaaluliselt olematu, oli eelmisel kümnendil peamine osa veostest rafineeritud kütused nagu bensiin ja diisel. Nüüdseks on kütuseveo kogused aga langenud ning asendatud kõrgemalt töödeldud keemiatoodetega nagu ammoniaak- või kaaliumväetised, propaan või eraldatud naftaühendid.

Rahvusvaheliste raudteevedude tulevik tundub Eestis tume, kuid tumedaks võib nimetada ka selle minevikku. Transiitkaupade veo eest saab Eesti rahalise tasu ja ohtlike ainete vedamise riski. Eestisse imporditava kauba maht raudteevedudel on seni olnud stabiilne, kuid näitab langustrendi alates 2020. aastast. Eestist eksporditavate raudteeveoste mahud on suurema languse läbi teinud, moodustades alla veerandi 2012. aasta kogustest.

Kõige suuremad langused ja kaubamahtude kokku kuivamised on raudteeveostega tegelevatel ettevõtetel ilmselt aga juba üle elatud. Veoste kogumahu tipp raudteedel oli nimelt 2004. aastal (72 miljonit tonni) ja eelmise aasta maht oli vaid kolmandik sellest (23 miljonit tonni).

Eesti säästva arengu riiklikus strateegias on ühe olulise näitajana välja toodud raudteetranspordiga veetud kaupade osa kogu maismaaliikluses. Raudteetransport on nimelt palju keskkonnasäästlikum kui maanteetransport, seda nii reisijate- kui ka kaubaveo osas. Eestis raudteeveoste osakaal (mõõdetuna tonnkilomeetrites) küll langeb, kuid on jätkuvalt üle kahe korra suurem kui Euroopa Liidu keskmine. Eesti raudteeveoste osakaal sisemaisest transpordist (maantee-ja raudteetransport) 2020. aastal oli 38%, ELi keskmine oli 17% (ELis loetakse siia alla maanteetransport, raudteetransport ja siseveetransport). Eestist suurem on raudteevedude osatähtsus EL riikidest vaid Leedus ja Lätis. Milline võiks olla raudteevedude tulevik, et need aitaks rohepöördele kaasa, mitte ei takistaks?

Loe lisaks SIIT.

Foto: Shutterstock