Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eestimaalased olid enne kriisi oma elukeskkonnaga rahul

Kuupäev 25.08.2020
Artikkel
Rahandusministeeriumi tellimuse alusel statistikaameti tehtud uuringust selgus, et tänavu jaanuaris oli 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal ja Saaremaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal.

Urmet Lee: "Oleme selleks, et luua tähendust."

Kuupäev 20.12.2022
Artikkel
Statistikaameti peadirektor Urmet Lee annab aru. • Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kuidas õnnestus aasta suursündmus – rahvaloendus? • Kuhu suunas statistika tegemine liigub?

Kas julgeksid kõndida Tõetammikus?

Kuupäev 21.02.2020
Artikkel
Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Film ja kino

Valdkond
Eesti inimesed käivad üha rohkem kinos. Seda tõestab nii üha suurem kinokülastajate arv kui ka kinolevi rikkalik filmivalik. Eestis on ligi 50 kino, kus on enam kui 80 ekraani. Eestis tegutseb arvukalt filmi- ja videoettevõtteid. Toodetakse täispikki mängufilme ja ka lühi-, dokumentaal-, reklaam- ning animafilme. Järjest rohkem on andekaid filmitegijaid, kelle looming jõuab rahvusvahelisele areenile. Eesti filmielu korraldab ja filmistatistikat koondab Eesti Filmi Instituut. Filmistatistika hõlmab filmikunsti ja reklaamfilmide tootmist ja muid meediateenuseid. Filmistatistikast saab teada, kui

Iga kolmeteistkümnes eestimaalane külastab mõnd pärimusmuusikafestivali

Kuupäev 23.07.2018
Artikkel
Eestis toimub igal aastal erinevaid suvetuure, kontserte ja muusikafestivale, mis meelitavad kohale palju muusikasõpru. Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil.

Mõisted

Sisuleht
Amet põhitöökohal Asutuse (institutsiooni) liik Eluruum Eluruumi omanik Eluruumi pind Eluruumi tüüp Emakeel Hõiveseisund Leibkond Maja ehitusaeg Kodakondsus Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus Kutse-, ameti- või erialaharidus Kõrgharidus Peamine elatusallikas Pikaajaline haigus või terviseprobleem Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus Põhitöökoha asukoht Põllumajanduslik kodumajapidamine Püsielukoht Rahvus Seaduslik perekonnaseis Seisund põhitöökohal Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel Sünnikoht Sünnitatud laste arv Tehnovarustus Tubade arv eluruumis Usk

Püsivat tööelu alustatakse Eestis 19-aastaselt

Kuupäev 22.01.2014
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.

Leedu rahvaloendus näitab elanikkonna kahanemist

Kuupäev 16.05.2011
Artikkel
Leedu elanikkond on viimase kümnendi jooksul kahanenud ligi 430 000 inimese võrra, selgub täna avaldatud Leedu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetest tulemustest. Loenduse esialgsetel andmetel elas tänavu 1. märtsi seisuga Leedus püsivalt 3,0538 miljonit inimest (1,407 miljonit meest ja 1,645 miljonit naist), teatab Leedu Statistikaamet . Eelmine, 2001. aastal toimunud rahvaloendus andis riigi rahvaarvuks 3,483 miljonit, 1989. aasta rahvaloendus aga 3,674 miljonit inimest. 3,234 miljonist rahvastikuregistri andmetel Leedus püsivalt elavast inimesest õnnestus tänavu märtsist