Otsingu tulemused

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmetel vähenes eelmisel nädalal töösuhete koguarv ligi nelja tuhande võrra. Viiendiku kõigist lõppenud töösuhetest moodustasid koondamised.

[embed]/sites/default/files/wp_media/2017/12/pc3bchadetervitus_2018.mp4[/embed]

[embed]/sites/default/files/wp_media/2017/12/pc3bchadetervitus_2018.mp4[/embed]

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga -1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 0,8% ja teenused 1,2% odavamad.

Kuhu on kõige mõttekam oma ettevõtet rajada? Kust ma teada saan, kus asub just minu ettevõtte sihtrühm? Nendele ja paljudele teistele sarnastele küsimustele vastuse leidmisel tuleb appi Statistikaamet asukohapõhise statistikaga.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta augustis 6% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.

Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Teisipäeval, 3. detsembril kogunes Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon (VVLK), kellele statistikaamet andis ülevaate rahva ja eluruumide loenduse teise prooviloenduse tulemusest ning tutvustas 2021. aasta võimalikku loendusmeetodit.

Üha rohkem räägitakse sellest, et andmete abil saab teha paremaid ja targemaid otsuseid. Selleks peavad andmed aga korras olema. Kuidas selle igapäevase väljakutsega alustada?