Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta IV kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,3%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri II ja IV kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta I kvartalis 966 eurot ja brutotunnipalk 6,02 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta I  kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%.

20.10.2010 ÜLEMAAILMSE STATISTIKAPÄEVA PUHUL Statistika tungib üha enam ka tänapäeva ellu. Andmed on aluseks valitsuse, ettevõtete ja kogu ühiskonna otsuste langetamisel ja võimaldavad märgata jõudusid ja trende, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Ban Ki Moon, ÜRO peasekretär, avaldus ülemaailmse statistikapäeva puhul Ülemaailmne statistikapäev on korraldatud ÜRO eestvedamisel ning on mõeldud kaasaegse ühiskonna toimimiseks vajalike andmete, info ja teadmuse ning kõige selle eest hoolt kandvate organisatsioonide ja inimeste esiletõstmiseks. Globaalses statistikasüsteemis on aastakümneid

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest. Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest. Luksemburgi suur erinevus

Kuigi indiviidina on kõik inimesed erinevad, on meie tegevustel päevas oma kindel rütm ja kellaaeg, mis sõltub nädalapäevast. Näiteks kõige populaarsem majapidamistööde tegemise aeg on pühapäeviti kella 10–13, kui nendega on hõivatud peaaegu pool rahvastikust.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.