Uudis
Uudis
Valmis Eesti SKP iga-aastane revisjon
Täna, 14. augustil avaldas statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati aegrida perioodil 2022–2025.
Blogi
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Blogi
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Uudis
Statistikaameti oivakeskus aitab tõsta andmehalduse võimekust kogu avalikus sektoris
Statistikaamet on viimastel aastatel toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist ning andmekvaliteedi jälgimise metoodika kasutuselevõttu asutustes. Järgmise sammuna keskendume tervikliku võimekuse kujundamisele, mis aitab asutustel paremini täita riigi tasandi eesmärke.
Blogi
Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.
Uudis
Blogi
Ligi kolmveerand elust möödub terviseprobleemideta
Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7.
Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus.