Otsingu tulemused

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kuupäev 24.04.2014

Artikkel

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Vesi

Valdkond

Vesi on loodusvara, milleta poleks maakeral elu. Puhas põhjavesi tekib pika aja jooksul, mistõttu tuleb seda kasutada säästlikult. Inimtegevus mõjutab nii magevee puhtust kui ka kättesaadavust. Vee kvaliteeti võivad näiteks mõjutada reoveepuhastitest ja põllumaadelt vette sattuvad keemiliste ainete jäägid. Tootmise ja muu tegevuse käigus peab vältima veekogumite ning pinna- ja põhjavee saastamist, et puhas vesi oleks alati kättesaadav. Veestatistikast saab teada, kui palju tarbitakse Eestis vett; kui palju on tarbijaid, kes saavad nõuetekohast joogivett ühisveevärgist; kui suur on puhastatud

Vabatahtlikku tööd teevad pigem edukamad ühiskonnaliikmed

Kuupäev 14.06.2012

Artikkel

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

Millest koosneb puudega inimeste sotsiaalne kaitse?

Kuupäev 19.02.2015

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.

Rahvaloenduse peaproovis osales üle 1600 inimese

Kuupäev 19.02.2021

Artikkel

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses korraldas statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse peaproovi. Testküsitluse käigus koguti veebi teel vastuseid 422 aadressil elava 843 inimese kohta ja küsitlejate abil 410 aadressil elava 785 inimese kohta. Küsitluse vastamismäär oli 87,5% ning inimestelt saadud tagasiside üldiselt positiivne.

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht

Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2024 Pühendume ettevõtjate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Selle tulemusel ei pea Eesti ettevõtjad esimestena Euroopa Liidus enam esitama andmeid kauba saabumise kohta, vähendades sellega paljude ettevõtjate halduskoormust keskmiselt kolmandiku võrra. Korraldame Euroopa statistikasüsteemi konverentsi DGINS . Antud konverentsi korraldamise eest pälvitakse Tallinna linna tunnustuse, kui 2024. aasta üks silmapaistvamaid konverentse. 2023 Keskendume kliendikeskse tulevikuvaate kujundamisele ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamise

Kui oled saanud kutse, osale uuringus!

Kuupäev 18.01.2022

Artikkel

Statistikaamet alustab selle aasta alguses kolme olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord meie tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud.

Ehitushinnaindeks

Valdkond

Mis uuring see on? Uuringu eesmärk on anda teavet ehitushindade muutumise kohta ajas, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduses toimuvat. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Antud uuringu raames töötatakse välja majandusnäitajad, mis annavad infot ehituse ja teehooldusega tegelevate ettevõtete tootjahindade muutumisest ajas. Samuti on hinnaindeksid olulised Eesti majanduse arengu jälgimiseks kasutatavate

Palgarakendusse lisandusid 2020. aasta neljanda kvartali mediaanpalgad

Kuupäev 16.02.2021

Artikkel

Statistikaameti palgarakendus täienes möödunud aasta neljanda kvartali mediaanpalkade andmetega. Aasta lõpu andmed näitavad, kas ja kuivõrd palgatase majutuse ja toitlustuse tegevusala ametites taastus ning millised muutused toimusid meditsiinisektoris.