Otsingu tulemused

Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse

Rahvaloenduse poolt ellu kutsutud Arvamusfestivali arutelul „Muugime andmete abil lahti rikkuse valemit“ leiti, et Eesti on oma andmemajandusega õigel teel, kuid andmekirjaoskus on kindlasti asi, millele peaks enam rõhku panema.

Läti korraldas selle aasta esimesel päeval täielikult registriandmetel põhineva rahva ja eluruumide loenduse ning seda võib pidada igati õnnestunuks. Lisaks erinevatele andmebaasidele võeti kasutusele hulgaliselt eraettevõtetelt pärinevat infot, et selgitada ja võrrelda näiteks eluruumide kohta olevat infot. Avaldatud on ka loenduse esimesed tulemused, mis näitavad, et möödunud aastal oli rahvastiku iive Lätis viimase saja aasta madalaim.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Täna, 16. septembril kell 9.00 avaneb töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 132 piirkonnajuhi leidmiseks, teatab Statistikaamet.

Millist palka teenid oma ametikohal aastal 2030? Kui palju erinevad naiste ja meeste kuupalgad maakonniti? Kui suurt pensioni hakkad teenima tulevikus? Neile küsimustele saab vastused statistikaameti uuenenud palgarakendusest.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis 3,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Kevadel toimus esmakordselt küsimuste maraton Küsimus24, mille raames esitati Statistikaametile pea 1400 küsimust. Käimasoleva teadmistekuu ajal on hea aeg põnevate küsimuste ja vastustega taas tutvuda!

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.