Just sellist palka võid oma ametis tulevikus teenida! Vaata palgarakendusest järele!
Millist palka teenid oma ametikohal aastal 2030? Kui palju erinevad naiste ja meeste kuupalgad maakonniti? Kui suurt pensioni hakkad teenima tulevikus? Neile küsimustele saab vastused statistikaameti uuenenud palgarakendusest.
Nüüdsest on palgarakenduses võimalik võrrelda naiste ja meeste töötasusid, prognoosida palgakasvu ning arvutada välja oma võimalik tulevikupension. Rakenduses oleva palga- ja pensioniprognoosi on koostanud teadusprojekti InWeGe tulemusena Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlased.
Kui suur on sinu palk tulevikus?
Rakenduse palgaprognoosi tabelist on näha, milliseks kujunevad ametite palgad aastaks 2030. Lisaks võib tabeli abiga hinnata tõenäosust, kas sinu ametis asendavad tulevikus inimesi masinad või robotid. Samuti selgub, kui suur osa on ametialal üle 55-aastaseid töötajaid. See näitaja võimaldab hinnata, kas lähiaastatel on ametialal pensionile jääjate tõttu oodata tööjõupuudust
Rakenduse palgaprognoosi tabel on loodud eeldusega, et ametialade palgad kasvavad sama tempoga nagu enne 2019. aastat ja kõigi ametialade palgakasv kokku oleks kooskõlas rahandusministeeriumi pikaajalise prognoosiga.
| Näide 1. | Apteekrid teenisid selle aasta teises kvartalis keskmiselt 1890 eurot. Aastaks 2030 on farmatseutide ja proviisorite prognoositav brutotöötasu 2500–2999 eurot. Risk apteekri töö asendamiseks tulevikus arvutiga on väga väike ning vanusest tingitud asendusvajadus on keskmine. |
| Näide 2. | Kuidas on lood kassapidaja-klienditeenindajate palgaga? Sel aastal on kassapidajate ja piletimüüjate keskmine töötasu teises kvartalis 811 eurot, prognoositav brutotöötasu kaheksa aasta pärast on vahemikus 1000–1499 eurot. Seejuures on sel ametialal suur risk, et inimese asendab arvuti, vanusest tingitud asendusvajadus on keskmine. |
Millist pensioni hakkad saama tulevikus?
Meie praegustel otsustel on mõju tulevikule, sealhulgas pensionile. Pensioni suurus on seotud tööea palgaga pensioni kindlustusosa, ühendosa ja teise samba sissemaksete kaudu. Üks aasta tööstaaži lisandub neile, kes teenivad terve aasta jooksul vähemalt miinimumpalka.
Pensioniprognoosi kalkulaator arvutab meestele ja naistele välja keskmise teoreetilise pensioni. Rakenduses olevast tabelist näeb, et aastal 2021 on meeste kuupalk keskmiselt 198 eurot suurem kui naiste kuupalk (meeste keskmine palk 1675, naistel 1385 eurot).
Prognoos näitab, et meeste ja naiste palkade erinevus kajastub tulevikus ka pensionide suuruses. Aastal 2071 on meeste pension naiste omast keskmiselt 304 eurot suurem (meestel 4445, naistel 3992 eurot). Meeste ja naiste 17%-line kuupalkade erinevus muutub ajapikku 9,5%-liseks pensionide erinevuseks, aga ära ei kao.
Oma tõenäolise pensioni saad välja arvutada siin.
Millist palka saavad naised? Aga mehed?
Ühiskonna kohustus ja huvi on tagada ühiskonnaliikmetele, sh mõlemale sugupoolele võrdsed võimalused. Usaldusväärsete andmete kasutamine palgaläbirääkimistel, aitab vähendada ebavõrdsust ühiskonnas.
Palgarakendus näitab täistööajaga naiste ja meeste brutotöötasu erinevust maakondade ja ametite kaupa.
| Näide 1. | Meestest peakokad teenisid selle aasta teises kvartalis keskmiselt 1358 eurot kuus, nende naissoost kolleegid aga 1126 eurot. Meeste ja naiste palgalõhe peakoka ametis oli 232 eurot. Kusjuures, Tartumaal oli naiste ja meeste palgavahe selles ametis väiksem kui Harjumaal. |
| Naissoost juristid said selle aasta teises kvartalis keskmiselt palka 2631 eurot, nende meessoost ametikaaslased aga 2458 eurot, seega mehed teenisid naistest selles ametis 173 eurot keskmiselt vähem. |
Tööandjate teadlikkuse kasv naiste ja meeste palkade erinevustest on oluline palgalõhega võitlemisel ja töövahendina aitab palgarakendus sama töö korral õiglasemaid tulemusi saavutada.
Ametirühmade palgad üle Eesti ja maakondades
Rakenduses olevad andmed lähtuvad ametite klassifikaatorist. Palgarakendusest on võimalik vaadata ametirühmade palku üle Eesti ja ka maakondade kaupa. Sagedamini levinud ametite palgastatistika on olemas rohkemate maakondade kohta, vähemlevinud ametite palgaandmed võivad olla kuvatud vaid suuremates maakondades.
Palgarakenduse arendus tugineb teadusuuringutele ja seda saab kasutada nii eesti, vene ja inglise keeles. Palgarakenduse on arendanud statistikaamet koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga.
Uuri palgarakendust palgad.stat.ee.
Palgarakendus
|
Palgarakenduses kasutatakse töötamise registri (TÖR-i) ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) lisade 1 ja 2 andmeid ning kuvatakse registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan. Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja vähem teenivaid töötajaid on ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju.