Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Intervjuu noore statistiku preemia võitjaga: andmed, eetika ja varimajandus

Kuupäev 13.11.2024
Artikkel
Sel aastal pälvis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Alice Mikk, kes analüüsis oma magistritöös erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega. "Andmetega töötamine on nagu peidetud teadmiste kaevamine," ütleb noor andmeteadlane.

Eesti statistikaamet veab Euroopa ja maailma andmehalduse arendusi

Kuupäev 14.03.2023
Artikkel
Eesti on muutumas maailma statistikasüsteemi andmehalduse eestkõnelejaks. Miks meile andmehaldus nii korda läheb? Vastus on imelihtne: andmed tekivad kõikjal ning korrastatud ja toimiva andmehaldusega riikides on erasektori andmeesitajate halduskoormus riigi andmekogude ristkasutamise ja andmete jagamise tõttu tunduvalt väiksem kui riikides, kus andmeid küsitakse enamjaolt küsimustikega.

Suurandmed statistikas

Kuupäev 25.08.2016
Artikkel
Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik

Kuupäev 16.07.2018
Artikkel
Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.

Vaesuse arengud Eestis

Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Tutvu "Andmepärl 2021" töödega

Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2021“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Nüüd on sinu kord anda oma hääl, et selgitada välja võitjad. Tutvu mõlema kategooria töödega siin ja lemmikute valimiseks külasta konkursi hääletuslehte. Hääletus kestab kuni 29. märtsini. Võitjad selguvad 31. märtsil siin. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud

Elisa, Tele2 ja Telia analüüsivad ise oma klientide liikuvust

Kuupäev 27.03.2020
Artikkel
Tagamaks kriisikomisjonile kiire ülevaade, kas inimesed täidavad liikumispiiranguid, otsustasid Elisa, Tele2 ja Telia analüüsida ise enda klientide liikumist. Analüüsi tegemiseks kasutatakse täielikult anonüümseid andmeid, mis ei ole reaalaja andmed. Mobiilioperaatorite analüüsi tulemused koondab Statistikaamet, kes loob tervet Eestit katva pildi. Esimesed tulemused loodetakse saada järgmise nädala jooksul. Otsuse taga on operaatorite kohustus kaitsta isikuandmeid ja tagada andmete anonüümsus.

Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest

Kuupäev 23.07.2013
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?