Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Vaesuse arengud Eestis

Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Säästva arengu uued näitajad jõudsid juhtimislauale

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Säästva arengu riiklikus strateegias on välja toodud näitajaid, mis annavad ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke ja liigub ka iseendale seatud säästva arengu eesmärkide suunas. Nüüd leiab need näitajad kiirelt ja mugavalt üles säästva arengu juhtimislaualt.

Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist

Kuupäev 18.08.2012
Artikkel
„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Põhilised rahvastikutrendid 2010

Kuupäev 29.07.2011
Artikkel
Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive

Millal selguvad rahvaloenduse tulemused?

Kuupäev 30.09.2021
Artikkel
Rahvaloenduseni on jäänud vaid viimased kuud ja ettevalmistused selleks on täies hoos. Lisaks küsimusele, millal ja kuidas rahvaloendus toimub, pakub paljudele huvi ka see, millal selguvad loenduse tulemused.

Kuidas läheb meie keskkonnal?

Kuupäev 10.10.2024
Artikkel
Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.

Näitus „100 aastat Eesti statistikat“ heidab pilgu nii statistikaga manipuleerinud nõukaaega kui ka taasiseseisvunud Eesti statistikas toimunud puhastusse

Kuupäev 28.02.2022
Artikkel
Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

10. Ebavõrdsuse vähendamine

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Ebavõrdsuse vähendamine“ keskendub turvalisele, kontrollitud ja korrapärasele rändele ning arenguriikide mõju suurendamisele rahvusvaheliste majandus- ja rahandusotsuste langetamisel. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette, et sissetulekute alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekud peavad suurenema riigi keskmisest kiiremini, seejuures tuleb tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine olenemata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist