Otsingu tulemused

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kristjan Erik Loigu sõnul on elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kaheksas omavalitsuses 79st: need on Kastre, Tartu, Kambja, Tori, Anija, Raasiku, Jõelähtme ja Peipsiääre vald. „Riigi keskmisena on rahvastik vanemaks jäänud 0,54 aasta võrra ehk 41,98 aastalt 42,52 aastale. Sellest kiiremini on rahvastik vananenud enamikus ehk 53 omavalitsuses,“ täpsustas Loik. Ülejäänud 18 omavalitsuses on rahvastik vananenud, kuid riigi keskmisest aeglasemalt. Noorimad elanikud on Rae vallas Nii 2020. kui ka 2025. aastal oli rahvastiku keskmine vanus

22.–25. septembrini toimus Tallinnas 31. ÜRO London Group on Environmental Accounting kohtumine, kus arutelude keskmes oli keskkonna-majandusarvepidamise süsteemi (SEEA) arendamine ja selle rolli tugevdamine poliitikakujundamises. Statistikaameti juhtiveksperdi ja ühe peakorraldaja Kaia Orase sõnul oli tänavune kohtumine eriti tähtis, kuna sellega algas ÜRO keskkonna-majandusarvepidamise süsteemi revideerimine, mille valmimist plaanitakse 2028. aastaks. “SEEA loob ühtse ja rahvusvaheliselt võrreldava raamistiku, mis aitab siduda keskkonnaandmed majandusnäitajatega. See omakorda võimaldab

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%

„Kolmandas kvartalis paranesid tööturu üldnäitajad nii eelmise aasta kolmanda kvartali kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes,“ rääkis statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Ta lisas, et töötuid oli kolmandas kvartalis kokku 54 200, mida oli 5000 inimese võrra vähem kui teises kvartalis ja 2100 võrra vähem kui mullu kolmandas kvartalis. Töötuse määr (7,1%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli kolmandas kvartalis 0,3 protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal samas kvartalis (7,4%) ning 0,7 protsendipunkti madalam kui selle aasta teises kvartalis (7,8%). „Vanuserühmadest

Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik. Eesti

„Iga terviseuuringus osaleja panus aitab kujundada tervemat ühiskonda. Uuring annab kõige põhjalikuma pildi selle kohta, milline on Eesti rahva tervis. Samal ajal aitavad selle tulemused kujundada ühiskonda, kus terve ja tervislikult elatud elu on kättesaadav kõigile inimestele,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma. „Andmete abil saab ülevaate, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu kõige enam tuge vajavad ning millistest teenustest on suurim puudus. Nii saame kujundada tõhusamat tervise- ja sotsiaalsüsteemi, vähendada ebavõrdsust ning toetada tervena vananemist,“ kirjeldas

Andmeid on palju ning neid tekib pidevalt juurde, ent nende kiire leidmise ja tõhusa kasutamise võtmeks on hästi korraldatud andmehaldus. Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ning juhendab ja nõustab avaliku sektori asutusi andmete korrastamisel. Selles blogisarjas jagame erinevate asutuste kogemusi ja väljakutseid oma andmehaldussüsteemi edendamisel – aga ka nende nõuandeid teistele organisatsioonidele. Kevadel kirjutasime transpordiameti kogemusest . Seekord vaatame, milline on andmete korrastamisel olnud maksu-ja tolliameti teekond. Koostöös statistikaametiga võttis MTA kaks

„Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ on kaartide sari, milles peituvad 65 põnevat kaarti annavad äärmiselt huvitava ülevaate Eestist väga erinevate vaatenurkade alt, alates kiviaedadest ja lõpetades toomingate õitsemise ajaga erinevates Eestimaa piirkondades. Raamat suudab ühtaegu üllatada ja harida, juhtides suurepäraselt tähelepanu andmeallikate mitmekesisusele. Uurisime, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö.

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda