Otsingu tulemused

Septembris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+21,1, augustis +15,7). Hinnangud viimase kolme kuu müügile on võrreldes eelmise kuuga oluliselt langenud, samas olid ettevõtjad optimistlikumad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel. Samuti on mõnevõrra paranenud hinnang kaubavarude hetkeseisule. Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +1,2 (augustis +7,4), sealjuures langes septembris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele. Mõnevõrra on langenud ka tööstusettevõtete kindlustunne (septembris +1,4, augustis +3,6). Eelmise kuuga võrreldes

Jäätmete puhul on selline muutus eriti oluline, sest eesmärk ei ole üksnes tegeleda juba tekkinud jäätmetega, vaid vähendada jäätmeteket ja suunata järjest suurem osa jäätmetest ringlusse. „Jäätmehierarhias on kõige tähtsam jäätmeteket ennetada – jäätmed, mida ei teki, ei vaja ka kogumist ega käitlemist. Samal ajal peame edendama jäätmete ringlussevõttu, et materjalid võimalikult kaua ringluses püsiksid,“ selgitas statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras. Eestis tekkis 2024. aastal 514 000 tonni ehk umbes 7,2 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta nädalas. Olmejäätmete teke

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes augustiga on septembri hinnalanguse taga peamiselt toidu ja mittealkohoolsete jookide ning kütuse odavnemine,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Septembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. oktoobril koos selgitava infotunniga . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi septembri andmed avaldatakse 16. oktoobril

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul jätkus tootjahinnaindeksi tõus aastases võrdluses kuuendat kuud järjest. „Võrreldes 2025. aasta juuniga mõjutas indeksit enim elektri- ja soojusenergiaga varustamise, kütteõlide ja puittoodete tootmise ning puidutöötlemise hinnatõus,“ tõi Šokman välja. Vastupidist mõju avaldas toiduainete tootmise ning masinate ja seadmete remondi hinnalangus. „Töötleva tööstuse tegevusalade indeks kokku tõusis 2,6%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnalangus, mis oli aastases võrdluses 3,5%,“ lisas Šokman. Võrreldes maiga mõjutas

Eestis elab 306 420 isa. Selle aasta alguse seisuga oli Eestis üle 1000 isa vähem kui 2024. aasta alguses. Mullu esimest korda isaks saanud mehi oli 4000 ja nad olid keskmiselt 32-aastased. Eesti isadest 28% on kõrgharidusega, kuid levinuim on keskharidus, mida omab 56% isadest. Isadest 56% on abielus, 21% on vallalised või vabaabielus, 17% on lahutatud ning 4% on lesed. Keskmine Eesti isa on 54-aastane. Kõige rohkem on Eestis 41-aastaseid isasid (ja suure tõenäosusega kannavad nad Aleksandri nime, sest just see nimi on 41-aastaste meeste seas kõige levinum). Üle 100-aastaseid isasid on Eestis

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et aastases võrdluses näeme taas võrdlemisi väikest hinnatõusu. „Viimati oli nii väike aastane hinnatõus 2021. aasta aprillis. Kuigi eluaseme, transpordi ning alkoholi ja tubaka hinnad on aastaga tõusnud, pidurdab indeksi tõusu toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ lisas Veski. Eluasemega seotud hindadele avaldasid peamiselt mõju juulis toimunud hinnakirjamuutused. Seoses jäätmereformiga tõusis prügiveo hind juuniga võrreldes 52,2%. Veevarustus kallines kuu jooksul 6,6% ning selle taga on hinnatõus Tallinnas