Otsingu tulemused

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

Põhilisi teraviljaliike ja piimatooteid arvestades toodetakse Eestis teravilja 3,1 ja piimatooteid 1,1 korda rohkem kui neid tarbitakse. Samas enamike teiste põllumajandussaaduste puhul on arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang. Isevarustatuse tase on kartulil 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%. Loomakasvatussaadustest on lihal isevarustatus 78%, munadel 51% ja meel 90%.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta kolmandas kvartalis 1441 eurot ehk 3,2% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes 2018. aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Müügitulu vähenemist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal aasta jooksul raamatuid, teatab Statistikaamet. Kümne aastaga on raamatuhuviliste osatähtsus kümnendiku suurenenud.

Võrreldes 2011. ja 1922. aasta rahvaloenduse andmeid on Eesti keskmine rahvastikutihedus suurenenud. Rahvastiku koondumine linnadesse on vähendanud aga enamiku valdade asustustihedust.

Statistikaamet korraldab tänavu sügisel üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse, mille käigus loendatakse ligi 10 000 inimest ja nende eluruumid.

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.