Otsingu tulemused

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-595-3 Eesti keeles Formaat A6. 60 lk Ilmus: 31.05.2016 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, väliskaubandus, turism jms. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,1%. Võrreldes eelmise aasta novembriga langes indeks 1,1%, kaubad olid 1,2% ja teenused 0,9% odavamad.

Statistikaameti andmetel kasvas 2011. aastal kaupade eksport Hiinasse varasema aastaga võrreldes 81% ja import Hiinast 61%. Üle kolmandiku Eesti koguekspordist Hiinasse moodustasid elektriseadmed.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta novembris võrreldes 2015. aasta novembriga 6% ja import 7%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim puidu ja puittoodete ning mehaaniliste seadmete väljaveo suurenemine ning impordi kasvu metalli ja metalltoodete sisseveo kasv.

Statistikaameti andmetel eksportis 2011. aastal Eestist kaupu 11 919 ettevõtet, neist üle poole asus Harju maakonnas. Välisfirmade osatähtsus Eestist eksportivate ettevõtete hulgas oli 15% ja nende osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes.

Statistikaameti andmetel eksportis 2011. aastal Eestist kaupu 11 919 ettevõtet, neist üle poole asus Harju maakonnas. Välisfirmade osatähtsus Eestist eksportivate ettevõtete hulgas oli 15% ja nende osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes Eesti päritolu kaupade väljavedu 3%, samas re-eksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu jäi samale tasemele.

Eurostati andmetel kasvas kaupade eksport Euroopa Liidu riikidest 2013. aasta kümne kuu jooksul võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 0,9%, import aga kahanes 3%.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.