Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaamet jagas Cambridge’i ülikooli teadusajakirjas liikumisanalüüsi läbiviimise kogemust

Kuupäev 05.10.2021
Artikkel
Cambridge'i ülikooli kirjastus avaldas teadusartikli teemal „Avalikkuse usalduse hoidmise juhtpõhimõtted mobiilsideoperaatorite andmete poliitilisel eesmärgil kasutamisel“, mille tarbeks jagas statistikaamet möödunud aastal läbi viidud liikumisanalüüsi kogemust.

Inimesed on hakanud aprillis rohkem liikuma

Kuupäev 23.04.2020
Artikkel
Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht ja PERH-i  erakorralise meditsiini ülemarst, kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov ütles kolmapäeva keskpäeval pressikonverentsil, et Tallinna tänavatel on näha rohkem liikumist.

Aasta lõpp tõi tööturule muutuse

Kuupäev 12.02.2016
Artikkel
Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Rahvamajanduse arvepidamine

Valdkond
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb. Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid. Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest; kogurahvatulust; tootlikkuse näitajatest; sektorite

II kvartalis majanduskasv aeglustus

Kuupäev 30.08.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.

Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes

Kuupäev 18.12.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.