Otsingu tulemused

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Majanduskriisil, mis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas, oli oluline mõju ka Eesti majutusettevõtete tegevusele. Statistikaameti teatel peatus 2009. aastal majutusettevõtetes 2,1 miljonit välis- ja siseturisti. Turistide arv vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Välisturiste oli 4% ja siseturiste 19% vähem. Loe veel

Statistikaameti andmetel peatus septembris Eesti majutusettevõtetes 154 000 turisti, kes veetsid seal kokku 285 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid ligi poole võrra vähem.

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Statistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8689 vaba ametikohta, mis on 27% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige enam oli tööjõu liikumist hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusaladel.

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 4,6% ja teenused 10,4% kallimad.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

Statistikaameti põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.