Otsingu tulemused

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Eelmisel kolmapäeval, 17. märtsil algas statistikaameti konkursi Andmepärl 2021 rahvahääletus, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.

Statististikamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta (2018 –2025) jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas. Analüüs võrdles, kuidas on muutunud madala haridustasemega noorte osatähtsus vaadeldud aastate jooksul ning uuris, millised on hariduslikud erinevused soo, rahvuse ja elukoha järgi. Madala haridustasemega noorte osakaal on mõnevõrra vähenenud Statistikaameti analüütiku ja analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson tõi välja, et kulutuste maht teadus- ja arendustegevusele oli mullu 702 miljonit eurot, mis on 61 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal. „Kulutused ei kasvanud võrreldes eelneva aastaga küll sama kiiresti, kuid nende maht on ajaloo suurim,“ lisas Pärson. Kulutustest enam kui pool ehk 406 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris, kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot. Riigieelarvest eraldati 2023. aastal teadus- ja arendustegevusele 337 miljon eurot, mis on 77 miljoni võrra enam kui aasta

27.07.2009 külastas Statistikaametit Eurostati peadirektor Walter Radermacher, kes tegi ettekande Euroopa statistikasüsteemi arengust. Statistikasüsteem on sajandite jooksul olulise muutuse läbi teinud - kui kunagi tehti statistikat peamiselt ühele tarbijale (kuningas või riik), siis nüüdseks on riik üks tarbija paljude seas ning mõtteviis on pigem "citizens first" (kodanikud eelkõige). Et tarbijatering on väga lai on nende infovajaduse kindlakstegmine järjest keerulisem ning üha suurem roll on kommunikatsioonil. Euroopa statistikasüsteemis teevad siin koostööd teadus, poliitika ja avalikkus