Otsingu tulemused

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule

20.10.2010 ÜLEMAAILMSE STATISTIKAPÄEVA PUHUL Statistika tungib üha enam ka tänapäeva ellu. Andmed on aluseks valitsuse, ettevõtete ja kogu ühiskonna otsuste langetamisel ja võimaldavad märgata jõudusid ja trende, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Ban Ki Moon, ÜRO peasekretär, avaldus ülemaailmse statistikapäeva puhul Ülemaailmne statistikapäev on korraldatud ÜRO eestvedamisel ning on mõeldud kaasaegse ühiskonna toimimiseks vajalike andmete, info ja teadmuse ning kõige selle eest hoolt kandvate organisatsioonide ja inimeste esiletõstmiseks. Globaalses statistikasüsteemis on aastakümneid

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2018. aastal teadus- ja arendustegevusele 365,6 miljonit eurot, mida on viiendiku võrra enam kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui 2018. aasta samas kvartalis. Nii nagu aasta esimesel poolel suurenes ehitusmaht vaid välisriikides. Eestis ehitusmaht vähenes.

Statistikaameti andmetest selgub, et Eesti elanikud kulutasid välismaal ööbimisega reisimisele mullu üle 1,4 miljardi euro ja riigisiseselt reisides enam kui 463 miljonit eurot. Vara on öelda, milline saab olema koroonaviiruse lõplik mõju reisikulutustele 2020. aastal, ent praegust seisu vaadates võib siiski prognoosida nende olulist vähenemist.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga 5,8%, teatab statistikaamet.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.