Otsingu tulemused

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 18%. Tegemist on suurima ehitusmahtude kasvuga viimase viie aasta jooksul.

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta

2011. aastal toodeti Eestis 89 300 tonni joogipiima ehk 5% vähem kui aasta varem, kuid ligi kümnendiku rohkem kui 2007. aastal. Jogurti- ja juustutootmine on viimase viie aasta jooksul aga suurenenud.

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat eestvedamisel toimub sel õppeaastal Euroopa statistikavõistlus 17 riigis. Osalema on oodatud põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilased. Eesti parimad pälvivad auhinna ja saavad osaleda rahvusvahelises võistlusvoorus.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta aprillis 2016. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%, siis aprillis kasv aeglustus.

Täna, 14. jaanuaril toimub Õiguskantsleri kantseleis Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar. Kogumik koondab laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste olukorrast.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eesti elanike seas põliselanikke 75,2%, teatab Statistikaamet.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle