Tele-eetris domineerivad filmid, sarjad ja muusika

Blogi
Postitatud 21. november 2020 9:00 , analüütik Riina Leinbock

Eestis tegutses 2019. aastal 20 telekanalit, millest 16 olid eraõiguslikud, kolm avalik-õiguslikud ja üks kuulus kohalikule omavalitsusele. Tänasel rahvusvahelisel televisioonipäeval heidame pilgu sellele, mida ja mis mahus Eesti telekanalitelt näha saab.

Eelmise aasta jooksul edastati Eesti telekanalites kokku 153 697 tundi saateid, mis on 3915 tundi rohkem kui 2018. aastal. Saadete maht on aasta-aastalt kasvanud ja see on eelkõige tingitud uute telekanalite lisandumisest.

Saadete üldmaht* tundides, 2010–2019


Kümme aastat tagasi oli Eestis 13 telekanalit, möödunud aastaks aga juba 20. Näiteks 2011. aastal alustasid tegevust Tallinna TV ja Kanal 12, 2015. aastal ETV+. Eri aastatel lisandusid ettevõtte Kids Network Television OÜ viis telekanalit, 2018. aastal alustasid tööd Eesti Kanal ja Eesti Kanal+. Paar kanalit on viimasel kümnendil ka tegevuse lõpetanud. Saatemahu kasvu üheks põhjuseks on ka viimastel aastatel suurenenud keskmine ööpäevas edastatava programmi maht. Enamik kanaleid edastab praegu programmi ööpäev läbi.

Ekraanil on eelkõige lavastuslikud saated ja filmid

Kõige enam näidatakse Eesti kanalites lavastuslikke saateid ja filme. Kui kõigi 20 kanali saatemaht kokku liita, oli 2019. aastal neid eetriajast ligi 56%, sh mängufilme 17,6%, telesarju ning animatsioone mõlemaid 14,1%*. Mahu poolest järgnesid muusika- (12,7%) ja meelelahutussaated (9,6%). Muid saateid, nagu elusaated, uudised, publitsistika, näidati juba märksa vähem. Veelgi tagasihoidlikumalt olid esindatud spordi-, kultuuri-, teadus- ja haridussaated.

Jagades Eesti telekanalid kahte rühma, esimesse enim vaadatud kanalid ETV, Kanal2 ja TV3 ning teise ülejäänud 17 kanalit, näeme olulist programmistruktuuri erinevust. Esimese rühma kanalite eetriajast moodustavad märksa suurema osa telesarjad (25,2%), meelelahutussaated (20,5%), uudised (10,2%) ning infomeelelahutus (ingl infotainment; 9,3%). Teise rühma 17 kanalit on üsna eriilmelised ja mitmedki neist vaid ühele teemale keskenduvad, näiteks ainult muusikat, animaseriaale ja -filme või mängufilme edastavad kanalid. Suuresti selle tõttu on neis 17 kanalis rohkem eetriaega pühendatud just neile saateliikidele. Samas on selles rühmas ka küllalt erinevaid saateliike edastavaid, mitmekülgsema programmivalikuga kanaleid.

TV-saated liigi ja kanalite rühma järgi, 2019 (% eetriajast)


Saadete üldmahu suurenemisega koos on viimasel kümnendil kasvanud ka lastesaadete maht ja osakaal eetriajas. Kui 2010. aastal edastasid Eesti telekanalid lastesaateid veidi üle 2000 tunni aastas, siis 2019. aastal aga juba üle 20 000 tunni. Lõviosa lastesaadete mahu kasvust andsid uued lisandunud kanalid Kidzone TV, Kidzone+ ja Smartzone.

Teles ja raadios töötab ligi 1700 inimest

Inimeste arvu, tänu kellele me Eesti telekanalites rikkalikku teleprogrammi näeme, ei olegi lihtne kokku saada, sest neist paljud töötavad nii telekanalite kui ka raadiojaamade heaks. Tele- ja raadioringhäälingu töötajaid oli 2019. aastal kokku 1693, mis on paarisaja võrra vähem kui aasta varem.

Kõige rohkem oli saadete sisu kavandamise, ettevalmistamise ja tegemisega seotud loomingulisi töötajaid, kellest 368 olid ajakirjanikud (nt toimetajad, reporterid, korrespondendid) ning 697 teised loomingulist tööd tegevad inimesed (nt saatejuhid). Tehnilisi töötajaid oli 284.

* Osatähtsuste arvutamisel on välja jäetud reklaam koos saadete tutvustuste ja otsepakkumistega ning teletekst.

Eelmisel, 2019. aastal edastasid Eestis teleprorgrammi Eesti Rahvusringhäälingu telekanalid ETV, ETV2, ETV+ ja meediateenuste lubade alusel Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MYHITS, TV3, TV6, Tallinna Televisioon, Alo TV, Eesti Kanal, Eesti Kanal+, Kidzone TV, Kidzone+, Filmzone, Filmzone+, Smartzone, Orsent TV ja TV-N.

Vaata ka televisiooni ja raadio valdkonnalehte.