Otsingu tulemused

Töötuse määr oli 2018. aasta III kvartalis 5,2%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 72,0%, teatab Statistikaamet. Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatele. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge.

Läbi kahekümne aasta, mil Eesti Sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Statistikaamet alustab selle aasta alguses kolme olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord meie tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud.

Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud.

Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 68,8% ja töötuse määr 5,8%.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika näitab, et viimase pooleteise aasta jooksul on nii info ja side tegevusalal laiemalt kui ka kitsamalt programmeerimise valdkonnas töötavaid 20–29-aastaseid noori jäänud vähemaks. Kui varasematel aastatel kasvas programmeerimise valdkond just noorte arvelt, on viimase aasta jooksul nende arv seal vähenenud.

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.