Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel oli 2010. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,0 miljardit eurot (30,9 miljardit krooni), mis oli ligi kaks korda suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Samas võrreldes 2008. aastaga vähenes kasum enam kui viiendiku ja rekordilise 2007. aastaga võrreldes ligi 40%.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga -4,7%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksi langus eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes oli alates 1995. aastast esmakordne.

Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos.

Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta septembris võrreldes augustiga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 2,1%, teatab Statistikaamet.

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.