Otsingu tulemused

Statistikaameti tööturu kiirstatistika näitab, et viimase pooleteise aasta jooksul on nii info ja side tegevusalal laiemalt kui ka kitsamalt programmeerimise valdkonnas töötavaid 20–29-aastaseid noori jäänud vähemaks. Kui varasematel aastatel kasvas programmeerimise valdkond just noorte arvelt, on viimase aasta jooksul nende arv seal vähenenud.

Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Statistikaamet ootab veel laupäeva, 22. jaanuari jooksul kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud 550 000 inimest ehk loendatud on ligi 42% kogu Eesti rahvastikust.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

Eelmise aasta lõpus avaldasime oma andmebaasis andmed 2022. aasta valitsemissektori kulutuste kohta valitsemisfunktsioonide lõikes. Mida see aga tähendab ning mida need andmed meile näitavad?

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Eestis sündinud laste arvu vaadates on selge, et nii sel sügisel kui ka lähiaastatel alustab kooliteed vähem kui 15 000 last. Enne koolikohustusliku ea saabumist läheb kooli iga 15. laps ja enamasti võtavad noorelt õpilase tee ette just tüdrukud.