Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

7 asja, mida peab iga kohalik omavalitsus teadma rahvaloendusest

Uudis
Postitatud 2. detsember 2021 11:00

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?

  1. Loendus põhineb suuresti registriandmetel

    E-riigile kohaselt toimub rahvaloendus suuresti riiklike registrite (nt rahvastikuregister, ehitisregister, hariduse infosüsteem) põhjal, kust saab kätte peaaegu kogu vajaliku info. Kokku on loenduse jaoks kasutatavaid registreid ligi 30. Lisaks registritest andmete kogumisele toimub ka valikuuring, mille lühikesele küsimustikule võivad vastata kõik Eesti inimesed.

  2. Andmed tuleb rahvastikuregistris korrastada

    Loenduse ja registrite andmete kasutamise eelduseks on, et sealne info oleks ajakohane ja usaldusväärne. Kutsume kõiki Eesti elanikke rahvastikuregistris oma andmeid hariduse, rahvuse, elukoha kohta üle vaatama ja ajakohastama.

    Andmete korrastamine ei nõua palju aega ega vaeva. Tuleb vaid siseneda rahvastikuregister.ee andmebaasi, kasutades kas ID-kaarti, mobiil-ID või Smart-ID. Arvuti või piisavate nutioskuste puudumisel on võimalik uuendada andmeid ka kohalikus omavalitsuses.

    Registris saab lisada elukohana ka mitu aadressi. Kui alalisi elukohti on mitu, tuleb valida üks neist peamiseks ja ülejäänud aadressid esitada lisa-aadressidena. Eesti seaduste järgi tuleks uude kohta kolides end kuni 14 päeva jooksul rahvastikuregistris registreerida ja see kehtib ka rendikorterite korral.

    Omavalitsuste tugi on registrite korrastamisel võtmetähtsusega, olgu selleks abiks sotsiaaltöötajate nõustamine, infomaterjalide levitamine, aga ka elanike kohapealne juhendamine. “Iseäranis oluline on toetada inimesi, kes arvuti- või internetiühenduse puudumise või ka oskuste vajakajäämise tõttu e-registrisse siseneda ei saa,“ rõhutab rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila.

  3. Loendusmoment on aasta viimane päev

    Üks rahvaloenduse põhimõtteid on ühtne loendusmoment ehk konkreetne kokkulepitud ajahetk, mis seisuga andmeid kogutakse, olenemata andmete esitamise ajast või viisist. Eesti loendusmoment on seekord 31.12.2021 kell 00.00. Nii tekib pilt meie rahvastiku, perekondade ja eluruumide seisust just sel ajahetkel ja kogutud andmed on võrreldavad ka rahvusvaheliselt. Kui perre sünnib laps 31.12.2021 kl 00.15, siis laps seekordses rahvaloenduses ei kajastu.

  4. E-küsimustiku täitmine algab 28. detsembril

    Registriandmetest rahvaloenduse korraldamiseks veel siiski ei piisa, seetõttu  toimub ka valikuuring. Valikuuringusse valitud ligi 60 000 inimesele on küsitlusele vastamine kohustuslik, kuid vastama on oodatud kõik Eesti elanikud.

    Küsimustikus on mõned küsimused keelte (sh emakeele) oskuse, rahvuse, murrete, religiooni, tervise ja rände kohta. Valikuuring on veebis vastamiseks avatud 28. detsembrist 2021 kuni 15. jaanuarini 2022. Küsimustiku täitmine võtab aega ligi 5 minutit. Iga vastus loeb ja on tähtis täpsete tulemuste saamiseks.

  5. Rahvaloenduse andmed aitavad omavalitsuste tööd planeerida

    Lisaks sellele, et rahvaloenduse andmed on vajalikud üleriigiliste otsuste langetamiseks ja poliitikate kujundamiseks, on need olulised ka valdade ja linnade töö planeerimisel. Omavalitsustele on kõige olulisemad rahvaloenduselt saadud inimeste elukoha andmed. „Lisaks vajavad linnad-vallad infot elanike vanuselise ja hariduse jaotuse ning rände ja töötamise kohta,” sõnas Liina Osila.

  6. Küsitleja saabub vaid teatud juhul

    Vaatamata Eesti inimeste heale e-kirjaoskusele ja kiire interneti olemasolule, on statistikaamet valmis ka selleks, et kõigil inimestel pole võimalik veebiküsimustikku täita. Seetõttu järgneb kohustuslikku valimisse kuuluvate inimeste seas andmekogumine veel kuni tuleva aasta veebruari keskpaigani telefoni teel või äärmisel juhul silmast silma küsitlusega.

  7. Ettevaatust kelmidega

    Tasub olla tähelepanelik, sest mitmes riigis on kelmid rahvaloenduse tuules aktiivseks muutunud. Tea, et rahvaloendaja ei küsi kunagi ID-kaardi või pangaparoole, krediit- või deebetkaardi numbreid ega palgainfot. Samuti ei nõuta küsitlemise eest tasu ega trahvita vastamata jätmise eest. Igasugusest kahtlustest tuleks kindlasti politseile teada anda.

    Lisainfot rahvaloenduse kohta saab www.rahvaloendus.ee ja statistikaameti telefonil 625 9300.

Et rahvaloendus õnnestuks, saab kohalik omavalitsus jagada infot, et

  • elanikud vaataksid üle ja vajadusel uuendaksid registrites oma kontakt- ja elukohaandmed. Rahvaloendusel kogutakse andmeid valdavalt registritest ja kvaliteetsete andmete aluseks on korras registrid.
  • rahvaloenduse veebiküsitlusel (alates 28.12.2021) vastamine eeldab enda eelnevat autentimist ID-kaardiga, mobiil-ID või Smart ID-ga. Need, kellel puuduvad paroolid, palume sellega aegsasti tegeleda. Veebis vastamine on pandeemia olukorras mõistlik ja turvalisim valik.
  • elukoha registreerimine rahvastikuregistris on kohustuslik ja igal Eesti elanikul on vaja hoolitseda, et tema elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Oma andmed tuleb rahvastikuregistris muuta pärast uude elukohta kolimist, kui rahvastikuregistris on valed andmed või elukoha andmed puuduvad. Seda on võimalik teha e-rahvastikuregistris, aga ka kohalikes omavalitsustes kohapeal.
     

 

 

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!