Otsingu tulemused

Eesti ettevõtete seas on e-kaubanduse kanalite kasutamine leidnud kindla koha ning on näha, et e-kanalites turustamine jätkab tõusvas trendis, mida kinnitavad ka uuringu tulemused. E-kaubanduse trende kirjeldab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras selgitas, et keskkonnakaupade ja -teenuste nõudluse kasvu on kannustanud nii keskkonnaprobleemide suurem teadvustamine kui ka kõrgenenud keskkonna- ja energiasäästunõuded, seda eriti ehitustegevuses. „Väga suure mõjuga on kiiresti kasvav energiatõhusam uusehitus ja hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimine. Need andsid kokku 1,5 miljardit eurot toodangut,“ täpsustas Oras. Taastuvallikatest toodetud energia hulgas moodustas elektri- ning soojusetootmine taastuvatest energiaallikatest 482,2 miljonit eurot ning kütte- ja hakkepuidu toodang 548,7 miljonit

Statistikaameti partnerlussuhete juht Jaana Tael märkis, et lisaks Ukraina statistikaameti toetamisele riigi liitumisel ELiga pakub koostöö ka Eestile väärtuslikku võimalust õppida ja leida oma töös uusi vaatenurki. „Sel nädalal loodud kontaktid aitavad edaspidi keskenduda konkreetsete arengueesmärkide saavutamisele. Kvaliteetse Euroopa statistika tegemine eeldab märkimisväärseid pingutusi. Me saame enda kogemusele toetudes pakkuda Ukrainale praktilist tuge ning ehitada nii üheskoos kiirteed Euroopasse,“ ütles Tael. Õppevisiit oli esimene Eesti ja Ukraina kolleegide füüsiline kohtumine. Varem

Septembri alguses tulevad statistikaametisse väliseksperdid, et hinnata, kui hästi vastab siinne töö Euroopa statistikaameti Eurostati kvaliteedinõuetele ja Euroopa statistika tegevusjuhisele.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Pikka aega tähendas statistika üksnes kõikset uuringut ehk vajaliku teabe saamiseks oli tarvis läbi uurida, mõõta või küsitleda kõiki uuritavaid objekte. Loomulikult polnud see meetod kõigil juhtudel jätkusuutlik. Nii leidsidki statistikateadlased enam kui saja aasta eest, et sama häid järeldusi saab teha ka õigesti valitud väiksema osa uuritavate põhjal, kirjutab statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv tõi välja, et automaksu jõustumise eel kasvas 2024. aasta lõpus automüük tuntavalt, millele järgnes müügi kahanemine 2025. aasta jaanuaris. „Kuude võrdluses hakkas autode müük jõudsalt kasvama 2024. aasta teises pooles, ületades detsembris eelmise aasta taseme kahekordselt. 2024. aasta detsembris registreeriti esmakordselt 7046 sõiduautot, 2023. aasta samas kuus 3394 autot,“ selgitas Raudjärv. Selle aasta jaanuaris vähenes uute sõiduautode müük Eestis järsult. Müüdi vaid 1036 sõiduautot, nendest 534 uut ning 502 kasutatud sõiduautot. Viimasel

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.