Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid

Kuupäev 29.09.2021
Artikkel
Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.

Oodatava eluea kasv on pidurdunud, kuid elame kauem tervemana

Kuupäev 25.08.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,8 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 74,4 ja naistel teist aastat järjest 82,8 aastat. Tervena elavad mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat.

Statistikaameti küsimuste maratonil esitati 1400 küsimust

Kuupäev 14.04.2023
Artikkel
29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust. Algatus tekitas palju elevust ning on saanud rohkelt positiivset tagasisidet.

Suurbritannias soovisid kelmid rahvaloendusest kasu lõigata

Kuupäev 30.09.2021
Artikkel
Rahvaloendus on ka mujal Euroopas selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt. Sel korral heidame pilgu Inglismaale, kus rahvaloenduse tuules muutusid eriti aktiivseks leidlikud kelmid. Vaatame, mida on meil sellest loost õppida.

Tervena elada jäänud aastad

Valdkond
Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mis inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuse piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jäävad samaks. Statistikaamet kasutab tervena elada jäänud aastate arvutamiseks rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit, mis on mugav, sest vaja on vähe andmeid. Tarvis on teada aasta keskmist rahvaarvu viie aasta kaupa soo ja vanuserühma järgi, surmade arvu ja hea tervisega inimeste osatähtsust samades vanuserühmades. Näitaja arvutamisel kasutatakse küsitlusest saadud infot, kui palju on inimestel olnud mõne terviseprobleemi

Täna ja 20 aastat tagasi: milliste Euroopa Liidu riikide kodanikud elavad Eestis?

Kuupäev 14.05.2024
Artikkel
Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Kuupäev 16.01.2019
Artikkel
Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Valdkond
Kui paljud Eesti inimesed elavad vaesuses? Keda ohustab sotsiaalne tõrjutus kõige rohkem? Kas olukord Eestis paraneb või halveneb? Statistikaamet annab neile ühiskonnas kerkivatele teravatele küsimustele täpsed ja ajakohased vastused. Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses, materiaalses või sotsiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude