Otsingu tulemused

Kaupade eksport ja import suurenesid 2018. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga mõlemad 11%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (õlid, mootorikütus) ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 1,1%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,5% ja teenused 2,0% kallimad.

Tarbijahinnaindeksi langus oli 2009. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 1,6% ja võrreldes augustiga 0,2%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta augustis võrreldes juuliga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta märtsis võrreldes veebruariga 1,0% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta aprillis võrreldes 2017. aasta aprilliga 16% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Selle aasta aprilli kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.

Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.

Varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille puhul ei ole uurijad alati üksmeelel, mida varimajanduse all silmas pidada ja kuidas seda mõõta. 2014. aastal moodustas varimajandus Eesti SKP-st erinevate metoodikate järgi 3–26%.