Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu.

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul oli tarbijahindade harmoneeritud indeksi suurimaks mõjutajaks nii kuu kui ka aasta võrdluses elektri börsihind. „Aasta võrdluses on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,6% odavamad,“ ütles Veski. Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Tarbijahinnaindeksi veebruari andmed avaldab

Statistikaamet viib sel aastal läbi kaheksa olulist isiku-uuringut, mille valimisse sattunud inimesed saavad anda olulist teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus. Teiste hulgas viivad statistikaameti küsitlusi läbi Pille, Merike ja Hille, kes räägivad kui ühest suust, et nad teevad olulist tööd. „Kogu meie elu toetub ju statistikale!” Viimsis on kõigil hirmus kiire! Merike Tsilke on teinud telefoniküsitleja tööd 2017. aasta lõpust. Merike ei ütle kordagi, et töö on

Energeetika sektoris kahanes juulis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 19,9% ning soojuse tootmine 7,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et elektrienergia toodangu vähenemise taga oli juulis omatoodangu asendumine importtoodanguga. „Elektrienergia sissevedu suurenes juulis oluliselt seoses Estlink 2 ühenduse taastumisega tänavu juuni lõpus,“ selgitas Bunder. Juulis suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kasvu vedasid metalli- ja elektroonikatööstus. Täpsemalt suurenes metalltoodete (1,9%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,6%) ning

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis kahanema. „Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Siin tuleb tähele panna

Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781). „Vabad ametikohad

Kui suured on brutopalgad* ametites, kuhu inimesi tööportaalide kaudu kõige rohkem otsitakse? Kui palju erinevad töökuulutustes pakutavad palgad teise kvartali palgaandmetest, mille kohta saame infot palgarakendusest?

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta. Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele