Otsingu tulemused

Täna, 16. novembril kell 10-17 toimub Rahvusraamatukogus geoinfosüsteemide (GIS) ja geograafia teabepäev “Geograafia paneb paika”, kus saab muu hulgas tutvuda aasta lõpul algava rahva ja eluruumide loenduse kaardirakendustega.

Statistikaameti andmetel suurenes nii kaupade eksport kui ka import 2019. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4%. Aasta algusest on eksport ja import võrreldes eelmise aasta sama kuuga olnud kasvutrendis.

Kui tuttavatega vesteldes jõuab jutt palganumbriteni, tekib tihtipeale ebamugav vaikus või kipub jutt ühtäkki väga ümmarguseks. Kas tuleb tuttav ette? Statistikaameti loodud palgarakendus on teinud kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta

20.-21. aprillil toimub Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti Statistikaseltsi konverents „Kas Eesti rahvas jääb püsima?”. Kahe päeva jooksul keskendutakse Eesti rahvastiku püsimajäämisega seotud küsimustele.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Kaupade eksport suurenes veebruaris võrreldes 2017. aasta veebruariga 15% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Oluliselt kasvas eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse ja kõige enam eksporditi mineraalseid tooteid (kütused ja kütuselisandid).