Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on kulutused Eesti teadus- ja arendustegevusse alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 89 miljoni võrra enam kui 2023. aastal. „Suurim panus ehk 60% tuli ettevõtlussektorist. Ettevõtete aktiivne panus teadus- ja arendustegevusse on positiivne, sest see on otseselt seotud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule toomisega. Rohkem investeeringuid tähendab konkurentsivõimelisi lahendusi, mis elavdavad majandust ja suurendavad Eesti ekspordivõimekust,“ selgitas

Keskkonnakaubad ja -teenused on tooted, mille eesmärk on vältida ning vähendada keskkonna saastatust ja keskkonnaseisundi halvenemist, samuti kaitsta loodusvarasid ammendumise eest. Nendeks kaupadeks on näiteks taastuvenergia valdkonnas päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid ning teenusteks nende paigaldus ja hooldus, samuti kuuluvad kaupade hulka taastuvenergia ja vastavate energiakandjate toodang. Ringmajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas on kaupadeks aga näiteks jäätmekäitluse ning materjalide taaskasutamise seadmed, prügikastid ja -kotid ning teenusteks jäätmete kogumine, sorteerimine

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.

Statistikaameti andmetel peatus juulis majutusettevõtetes 381 000 turisti, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üleelmise aasta juuliga võrreldes, välisturiste oli varasemast jätkuvalt oluliselt vähem.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loendus jätkub väiksemas mahus veebruaris. Kuu jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel, kuid ei saanud e-ankeeti täita.