Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Töösuhteid on enim võitnud Põlva ja kaotanud Ida-Viru maakond

Kuupäev 21.12.2020
Artikkel
Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed annavad kinnitust seniste trendide jätkumisele. Tegevusalade lõikes saab üsna selgelt eristada, et võrreldes eelmise aastaga on palju töösuhteid kadunud majutuse ja toitlustuse ning juurde tekkinud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Maakondade puhul see päris nii ei ole, kuid siiski on neid, kes on kaotanud ja kes on võitnud.

Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%

Kuupäev 11.04.2014
Artikkel
2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Suurandmed statistikas

Kuupäev 25.08.2016
Artikkel
Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Eesti elanikud tarbivad üha rohkem kodumaist liha

Kuupäev 24.05.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal 79% elanike poolt tarbitud lihast Eestis, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Hea on olukord veiseliha ja kehvem linnuliha osas.

Rahvaloendus: Eluruumide arv kasvab ning üha rohkem elatakse eramajades

Kuupäev 05.07.2022
Artikkel
2021. aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14% rohkem kui 10 aastat tagasi ning kõikidest eluruumidest 24% on rahvaloenduse andmetel asustamata.

Eesti gümnasistide võistkond tuli rahvusvahelises konkurentsis esikohale

Kuupäev 05.06.2019
Artikkel
Õpilaste Euroopa statistikavõistluse rahvusvahelises voorus tuli võistkondadel teha riiklikule statistikale tuginedes oma riiki tutvustav video. Vanemas vanuserühmas tunnistati parimaks Hugo Treffneri Gümnaasiumi võistkonna „Radiaator“ video. Võistkonda kuulusid Toomas Roosma, Kertu Liisa Lepik ja Paul Erik Olli. Nende juhendaja oli Kerli Orav-Puurand.

Kukkumised ja uppumised võtsid mullu rekordiliselt palju elusid

Kuupäev 09.06.2021
Artikkel
Statistikaameti täpsustatud andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 15 811 surma. Tavapäratult palju ehk 944 registreeriti vägivaldseid surmasid, millest 181 olid kukkumise ning 52 uppumise tagajärjel. COVID-19 tõttu suri 203 inimest.

Tarbijahinnaindeks

Valdkond
Mis uuring see on? Statistikatöö eesmärk on anda teavet tarbekaupade ja teenuste hindade muutumisest Eestis, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduse arenguid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Uuringu tulemusi kasutavad oma töös Rahandusministeerium, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. Samuti erinevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Majanduskoostöö ja