Otsingu tulemused

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal iga viies Eesti elanik

Kuupäev 16.02.2016

Artikkel

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal 21,6% ja absoluutses vaesuses 6,3% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses inimeste osatähtsus 1,7 protsendipunkti.

130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke

Kuupäev 21.12.2011

Artikkel

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke

Kuupäev 21.12.2011

Artikkel

6 põnevat fakti olümpiamängudest

Kuupäev 15.08.2024

Artikkel

11. augustil said piduliku lõputseremoonia saatel läbi 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängud. Sel puhul uurisime, mida põnevat näitab spordistatistika eestlaste spordiharrastuste kohta.

Liiklusõnnetusi on alates Eesti taasiseseisvumisest jäänud aina vähemaks

Kuupäev 27.07.2021

Artikkel

Lihtne loogika ütleb, et kui teedel on rohkem autosid, suureneb tõenäoliselt ka nendega toimuvate õnnetuste arv. Selge on see, et pärast autoostulubade kadumist hakkas Eestis liiklusvahendite arv kasvama. Seekordses blogis võtsime vaatluse alla kolmel kümnendil toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed.

Tänavune surmade arv ületab juba praegu möödunud aasta oma

Kuupäev 24.11.2021

Artikkel

Kurvastusega peame tõdema, et kätte on jõudnud hetk, mil tänavune registreeritud surmade arv ületab nii kogu eelmise aasta kui ka viimase kümnendi iga-aastase suremuse piiri. Kui perioodil 2009–2019 suri Eestis keskmiselt 15 450 ja mullu 15 811 inimest aastas, siis 21. novembri seisuga on meie seast lahkunud juba 16 475 inimest.

Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%

Kuupäev 11.04.2014

Artikkel

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Kaupo Kase tuleviku juhtimislaudadest: On millest rääkida!

Kuupäev 06.04.2021

Artikkel

Minu kodukandis on vanematel inimestel elutarkus, et kui on millestki rääkida, siis on juba hästi. Statistikaameti loodud kohalike omavalitsuste juhtimislauad on kindlasti teema, millest tasub rääkida.

Tööelu kvaliteet

Valdkond

Töökultuur ja töö tähendus on ajas palju muutunud. Peale sissetuleku teenimise ja põhivajaduste rahuldamise oodatakse töökohalt üha enam ka enese arendamise ning teostamise võimalusi. Tööelu kvaliteet ühiskonna tasandil tähendab tervist säästvaid ja erioskusi nõudvaid ametikohti võimalikult paljudele inimestele, et tagada kõrge tööhõive ja tootlikkus. Tööandjad loodavad tööturult leida sobivate oskustega inimesi. Töötada soovitakse turvalisel, kindlal ja huvitaval ametikohal, mis võimaldab töö kõrvalt panustada ühiskondlikku tegevusse ja nautida täisväärtuslikku pereelu. Tööelu kvaliteedi

Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%

Kuupäev 11.04.2014

Artikkel