Koorilaulu või rahvatantsuga tegeles mullu 59 000 harrastajat

Uudis
Postitatud 14. aprill 2020 11:00

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 82 500 rahvakultuuri harrastajat, kellest 59 000 tegeles koorilaulu või rahvatantsuga. Tuhande elaniku kohta oli kõige enam harrastajaid Võrumaal ja kõige vähem Ida-Virumaal.

Koorilauluga tegeles 37 300 ja rahvatantsuga 21 700 inimest, vähem populaarsed valdkonnad olid harrastusteater, käsitöö, vokaalmuusika (ansamblid, lauluringid- ja stuudiod), puhkpillimuusika, folkloor ning rahvamuusika.

Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on rahvakultuuri harrastajate arv Eestis kasvanud 6000 inimese võrra. 2014. aastal tegeles rahvakultuuriga koguni 90 000 inimest, kuid pärast samal aastal toimunud üldlaulu- ja tantsupidu on arv mõnevõrra vähenenud. Järsem langus toimus pärast 2017. aasta koolinoorte laulu- ja tantsupidu.

Tuhande elaniku kohta oli kõige enam rahvakultuuri harrastajaid Võrumaal, millele järgnesid Lääne-, Põlva-, Viljandi- ja Saaremaa. Kõige vähem rahvakultuuri harrastajaid tuhande elaniku kohta oli Ida-Virumaal ja Tallinnas.

 Koorilaulu või rahvatantsuga tegeles mullu 59 000 harrastajat

Rahvakultuuri harrastaja profiil 2019. aastal:

  • 59% rahvakultuuri harrastajatest olid lapsed või noored. Nende osatähtsus oli kõige suurem  laulukoorides, harrastusnäitetruppides ja rahvatantsurühmades, kõige väiksem aga käsitööseltsides ja folkloorikollektiivides.
  • 70% rahvakultuuri harrastajatest olid naised. Proportsionaalselt kõige enam naisi osales käsitööseltsides, vokaalansamblites ja lauluringides ning folkloorikollektiivides, kõige vähem aga puhkpilliorkestrites ja -ansamblites.
  • 94,5% rahvakultuuri harrastajates osales eesti kollektiivide tegevuses. Teiste rahvuste kollektiivides oli üle 1700 koorilaulja, 500 harrastusnäitetruppides osalejat ja ligi 460 rahvatantsijat.

Rahvakultuuri statistika kogumisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus ja neid andmeid kasutab statistikaamet statistikatöö „Rahvakultuur“ tegemiseks kultuuriministeeriumi tellimusel.

Rahvakultuuri harrastaja on rahvakultuuri valdkonnas osaleja ja tegutseja, kes viljeleb rahvakultuuri harrastust oma vabal ajal ja väljaspool põhitööd ning kes enamasti ei elatu sellest tegevusest. Lisaks harrastuskollektiivides harrastajatele on hõlmatud ka üksikharrastajad (nt kutsetunnistusega käsitöölised). Hõlmatud on alaliselt tegutsevad rahvakultuurikollektiivid ja neis osalejad, kuid arvesse ei lähe nn projektikollektiivid, mis tegutsevad kindlal projektiperioodil või vähem kui üheaastase hooaja.