Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8707 vaba ametikohta, mis on 16% vähem kui aasta enne seda samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 7000 inimest.

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Teisipäeval, 30. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus, mille käigus küsitletakse riigi erinevates piirkondades kuu aja jooksul 7500 inimest, teatab Leedu Statistikaamet . Leedu Statistikaameti teatel katsetatakse prooviloendusel nii organisatsioonilisi kui tehnilisi lahendusi ja hinnatakse valmisolekut 2011. aastal toimuvaks rahvaloenduseks. Prooviloendus toimub Vilniuse ja Trakai piirkonnas kahes etapis: 30. märtsist 11. aprillini saavad prooviloenduspiirkondade elanikud osaleda e-loendusel ja täita Leedu Statistikaameti veebilehel elektroonilist

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.

Statistikaamet pikendab elanikkonna suure huvi tõttu e-rahvaloendusel osalemise võimalust ööpäeva võrra. Internetis saab rahvaloendusel osaleda 1. veebruaril kella 23.59-ni.

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.

Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret. Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.