Otsingu tulemused

Teisipäeval, 30. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus, mille käigus küsitletakse riigi erinevates piirkondades kuu aja jooksul 7500 inimest, teatab Leedu Statistikaamet . Leedu Statistikaameti teatel katsetatakse prooviloendusel nii organisatsioonilisi kui tehnilisi lahendusi ja hinnatakse valmisolekut 2011. aastal toimuvaks rahvaloenduseks. Prooviloendus toimub Vilniuse ja Trakai piirkonnas kahes etapis: 30. märtsist 11. aprillini saavad prooviloenduspiirkondade elanikud osaleda e-loendusel ja täita Leedu Statistikaameti veebilehel elektroonilist

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?

Vaid veel täna ja homme saab osaleda suurel Eesti rahva e-loendusel, millest on oodatud osa võtma kõik Eesti elanikud. Tänaseks, 21. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud üle 530 000 inimese ehk 40% Eesti rahvastikust.

Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel käib Tallinnast mujale omavalitsusse tööle rohkem kui 35 000 inimest ehk ligi 9% pealinna hõivatutest.

Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.