Otsingu tulemused

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid

Kriis inimeste rahakotis, ränne, laste sünnid, korterite põud Eesti kinnisvaraturul – need on teemad, mis kütsid möödunud suvel Eesti statistikaelus kõige rohkem kirgi.

Tänaseks, 19. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud ligi 500 000 inimest ehk 37% kogu Eesti rahvastikust. Statistikaamet ootab veel laupäevani kõiki Eesti inimesi täitma loenduse lühikest e-ankeeti, mis võtab aega kõigest viis minutit inimese kohta.

Rahvastikuregistris on ligi 30 000 inimest, kelle elukohaks märgitud aadress on selle omaniku taotlusel lõpetatud ja kellele ei ole uut elukohta registris märgitud. Suur osa neist inimestest saavad mai esimeses pooles siseministeeriumilt e-kirjaga üleskutse rahvastikuregistris oma elukoha andmeid uuendada.