Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Eesti inimesed on interneti kasutuse poolest langenud Euroopa keskmike sekka

Uudis
Postitatud 23. aprill 2021 8:51

Eelmisel aastal omas 90% Eesti leibkondadest kodust internetiühendust. Veel 2015. aastal olime mõni protsent madalama tulemusega Euroopa riikide seas esikümnes. Nüüdseks on Eesti aga oma positsiooni kaotanud ja me jagame koos Läti, Malta, Austria, Poola ning Sloveeniaga Euroopa riikide pingereas 16. kohta.

Statistikaameti analüütik Epp Remmelg ütleb, et koduse interneti kasutamise võimalus saavutas Eestis tipu 2018. aastal ning on pärast seda pisut langenud. „Alates 2015. aastast on muutus olnud minimaalne ja kõikuv. Samal ajal ei ole aga paljud teised riigid paigal seisnud ja on Eestist möödagi läinud,“ täpsustab Remmelg. Euroopa Liidus tervikuna oli kodune internet eelmisel aastal 91% leibkondadel.

Kõige rohkem on koduse interneti kasutamise võimalusega leibkondi Islandil (98%), Hollandis ja Ühendkuningriigis (97%) ning Skandinaavia riikides (üle 94%). Sarnaselt koduse interneti kasutamise trendiga on Eestis liikunud ka 16–74-aastaste internetikasutajate arv. 2015. aastani olime Euroopa riikide võrdluses kõrgel kaheksandal kohal, eelmisel aastal jagasime aga Lätiga 16. positsiooni.

Internetti kasutavate 16–74-aastaste osakaal, 2020

Möödunud aasta infotehnoloogia leibkonnas uuringu andmete põhjal kasutavad Eesti inimesed internetti kõige enam e-kirjade saatmiseks, info otsimiseks, meediaväljaannete lugemiseks ja internetipanga teenuste kasutamiseks. Kõike seda teeb rohkem kui 90% Eestis elavatest 16–74-aastastest. Vähemalt ühel e-kursusel osales samasse vanuserühma kuuluvatest eestimaalastest 22%. „Võrreldes ülejäänud Euroopaga oleme tublid e-õppijad ja jagame Luksemburgiga selles arvestuses viiendat kohta. Kõige usinamad e-kursuste läbijad on islandlased ja soomlased, lätlased jäävad selles osas meist seni veel kaugele,“ lisab Remmelg.

Võrdluses Euroopaga paistame silma ka internetipanganduse kasutamise poolest. Eesti inimestest rohkem kasutatakse seda võimalust vaid Islandil, Norras, Taanis, Soomes, Rootsis ja Hollandis. Riigiasutustega suhtlemisel kasutas möödunud aastal e-teenuseid 80% 16–74-aastastest. „Riigi e-teenuste kasutamise poolest oleme Euroopas tublil seitsmendal kohal. Võrreldes 2018. aastaga on meil jäänud interneti teel riigiasutustega suhtlejate osakaal samale tasemele. Paljudes teistes riikides on samal ajal toimunud kiire kasv, näiteks Lätis on see näitaja kahe aastaga 10% suurenenud,“ kinnitab statistikaameti analüütik.

Andmed põhinevad infotehnoloogia leibkonnas uuringu ning teiste riikide vastavate uuringute tulemustel. Milline mõju on infotehnoloogia kasutamisele olnud koroonaviirusel ja sellest tingitud piirangutel, selgub juuni lõpuni toimuva värske uuringu tulemustest. Kui oled sattunud 2021. aasta infotehnoloogia leibkonnas uuringu valimisse, siis vasta kindlasti!

Foto: Shutterstock